eripedagoogika ongi üks suurema konkursiga erala. Miks sa selle näiteks tõid. Õdede puhul võib tahtjaid palju (palju venelasi vene koolidest) olla, aga kui vaadata kandideerijate keskmist hinnet, siis tase on väga madal, tavaline eesti õpilane, kel neljad-viied, saaks sisse nagu muuseas.Guest kirjutas: ↑20 Sept 2025 18:18Õpetajaks õppimisse on konkurss praegu väga kõrge, ma astusin eripedagoogikasse, üle 300 kandidaadi oli 25 koha peale. Lisaks on õpe ju eesti keeles, umbkeelsena ei saa sinna sisse. Ka õdede puhul oli konkurss üle 10 inimese kohale ja ka ikka peab eesti keelt õppima.See oli ainult näide. Küsimus oli, "mida nad selle venekeelse haridusega peale hakkavad? Ülikooli nad ju minna ei saa. " Vastus on: saavad küll ülikooli, lähevad õppima õpetajaks (konkurss erialale väga madal) ja on seni vene koolides õpetajana väga hästi hakkama saanud.
Riik soovib keelata katsed 1.klassi
-
Külaline
-
Külaline
Lõpeta see jamajutt. Mitte kusagil ei pea oskama vene keelt. Ma olen 50+, töötan juhtival ametikohal, ei oska vene keelt ja pole ka vajadust osata. Oma laste koolis pole ühtki probleemi olnud vene emakeelega õpilastega. Muide, eestikeelne kirjutatakse kokku. Või on su kirjaoskamatus ka reformierakonna süü?
-
Külaline
Huvitav, miks eripedagoogikas selline konkurss on. Mina astusin sinna, sest mõtlesin, et keegi nagunii sinna ei taha, siis avastasin, et issand, mingi 350 inimest tahab sisse astuda. Töö on raske ja palk väike. Minul olid oma põhjused, miks ma seda õppima asusin, aga miks peaks üks tavaline noor inimene sinna tahtma minna, ei saa aru.Guest kirjutas: ↑20 Sept 2025 18:37eripedagoogika ongi üks suurema konkursiga erala. Miks sa selle näiteks tõid. Õdede puhul võib tahtjaid palju (palju venelasi vene koolidest) olla, aga kui vaadata kandideerijate keskmist hinnet, siis tase on väga madal, tavaline eesti õpilane, kel neljad-viied, saaks sisse nagu muuseas.Guest kirjutas: ↑20 Sept 2025 18:18Õpetajaks õppimisse on konkurss praegu väga kõrge, ma astusin eripedagoogikasse, üle 300 kandidaadi oli 25 koha peale. Lisaks on õpe ju eesti keeles, umbkeelsena ei saa sinna sisse. Ka õdede puhul oli konkurss üle 10 inimese kohale ja ka ikka peab eesti keelt õppima.See oli ainult näide. Küsimus oli, "mida nad selle venekeelse haridusega peale hakkavad? Ülikooli nad ju minna ei saa. " Vastus on: saavad küll ülikooli, lähevad õppima õpetajaks (konkurss erialale väga madal) ja on seni vene koolides õpetajana väga hästi hakkama saanud.
-
Külaline
Hästi palju on aastast aastasse uudiseid, et logopeedidest ja eripedagoogidest on tohutu puudus. Ehk sellepärast. Lasteaaedade logopeed olla ja lastega individuaalselt tegeleda - paljudele lihtsalt meeldib.Guest kirjutas: ↑20 Sept 2025 18:52Huvitav, miks eripedagoogikas selline konkurss on. Mina astusin sinna, sest mõtlesin, et keegi nagunii sinna ei taha, siis avastasin, et issand, mingi 350 inimest tahab sisse astuda. Töö on raske ja palk väike. Minul olid oma põhjused, miks ma seda õppima asusin, aga miks peaks üks tavaline noor inimene sinna tahtma minna, ei saa aru.Guest kirjutas: ↑20 Sept 2025 18:37eripedagoogika ongi üks suurema konkursiga erala. Miks sa selle näiteks tõid. Õdede puhul võib tahtjaid palju (palju venelasi vene koolidest) olla, aga kui vaadata kandideerijate keskmist hinnet, siis tase on väga madal, tavaline eesti õpilane, kel neljad-viied, saaks sisse nagu muuseas.Guest kirjutas: ↑20 Sept 2025 18:18
Õpetajaks õppimisse on konkurss praegu väga kõrge, ma astusin eripedagoogikasse, üle 300 kandidaadi oli 25 koha peale. Lisaks on õpe ju eesti keeles, umbkeelsena ei saa sinna sisse. Ka õdede puhul oli konkurss üle 10 inimese kohale ja ka ikka peab eesti keelt õppima.
-
Külaline
Aga palju on ka juttu sellest, et nad saavad vähem palka kui õpetajad. Selles mõttes on küll imestamise koht, et seal on suur konkurss. Kliinilised logopeedid ehk saavad kõrgemat tasu.Guest kirjutas: ↑20 Sept 2025 19:07Hästi palju on aastast aastasse uudiseid, et logopeedidest ja eripedagoogidest on tohutu puudus. Ehk sellepärast. Lasteaaedade logopeed olla ja lastega individuaalselt tegeleda - paljudele lihtsalt meeldib.Guest kirjutas: ↑20 Sept 2025 18:52Huvitav, miks eripedagoogikas selline konkurss on. Mina astusin sinna, sest mõtlesin, et keegi nagunii sinna ei taha, siis avastasin, et issand, mingi 350 inimest tahab sisse astuda. Töö on raske ja palk väike. Minul olid oma põhjused, miks ma seda õppima asusin, aga miks peaks üks tavaline noor inimene sinna tahtma minna, ei saa aru.Guest kirjutas: ↑20 Sept 2025 18:37
eripedagoogika ongi üks suurema konkursiga erala. Miks sa selle näiteks tõid. Õdede puhul võib tahtjaid palju (palju venelasi vene koolidest) olla, aga kui vaadata kandideerijate keskmist hinnet, siis tase on väga madal, tavaline eesti õpilane, kel neljad-viied, saaks sisse nagu muuseas.
-
Külaline
Logopeediks saab õppida alles magistritasemel ja õpe on väga raske. Kõigepealt on sisse saada raske, õppida on raske, kui kliiniliseks logopeediks tahad, siis veel tuleb õppida rohkem kui magistritase. Õpe on ainult Tartus ka veel, ka see teeb asja keeruliseks, kui Tallinnas näiteks elad. Ja siis saad samapalju palka kui näiteks lihtsalt kõrgharidusega lasteaiaõpetaja.Guest kirjutas: ↑20 Sept 2025 19:15Aga palju on ka juttu sellest, et nad saavad vähem palka kui õpetajad. Selles mõttes on küll imestamise koht, et seal on suur konkurss. Kliinilised logopeedid ehk saavad kõrgemat tasu.Guest kirjutas: ↑20 Sept 2025 19:07Hästi palju on aastast aastasse uudiseid, et logopeedidest ja eripedagoogidest on tohutu puudus. Ehk sellepärast. Lasteaaedade logopeed olla ja lastega individuaalselt tegeleda - paljudele lihtsalt meeldib.Guest kirjutas: ↑20 Sept 2025 18:52
Huvitav, miks eripedagoogikas selline konkurss on. Mina astusin sinna, sest mõtlesin, et keegi nagunii sinna ei taha, siis avastasin, et issand, mingi 350 inimest tahab sisse astuda. Töö on raske ja palk väike. Minul olid oma põhjused, miks ma seda õppima asusin, aga miks peaks üks tavaline noor inimene sinna tahtma minna, ei saa aru.
-
Külaline
Vaatasin mingit töökuulutust, pakuti kohta logopeedile 0,2 kohta, osaku vene ja eesti keelt, palk oli mingi 300 eurot. Lisaks oodati, et ta oskaks nii eesti kui vene keelt, oleks niiöelda kakskeelne. Ja siis see koolijuht kurtis, et kuidagi ei leia, kujutad sa ette.
-
Külaline
Ma käisin kunagi oma lapsega ühes erakliinikus eripedagoog-logopeedi juures. Seal ilmselt korralik palk, sest teenuse hind polnud ka väike.
Kui vajadus on suur, võib ju alati mingi teise grupikaaslasega eravastuvõtu tekitada.
Kui vajadus on suur, võib ju alati mingi teise grupikaaslasega eravastuvõtu tekitada.
-
Külaline
Aga vaikimisi ikkagi nagu peaks vene keelt oskama. Sina oma juhtival kohal ei pea oskama vene keelt, aga kuidas suhtleb noor klassiõpetaja oma umbvenelastest või umbukrainlastest lapsevanematega????Guest kirjutas: ↑20 Sept 2025 18:46Lõpeta see jamajutt. Mitte kusagil ei pea oskama vene keelt. Ma olen 50+, töötan juhtival ametikohal, ei oska vene keelt ja pole ka vajadust osata. Oma laste koolis pole ühtki probleemi olnud vene emakeelega õpilastega. Muide, eestikeelne kirjutatakse kokku. Või on su kirjaoskamatus ka reformierakonna süü?
Vali edasi Kristina Kallast ja temasuguseid kahjureid.
-
Külaline
Mis selles pakkumises nii veidrat on? Lisatööna ju täiesti okei. See on aga muidugi veider, et logopeedilt eeldatakse kahte keelt - mis ta nendega peale hakkab? Logopeedia on ju keelepõhine, Eestis õppinud logopeed oskab "ravida" ainult eestikeelseid lapsi. Vene laste jaoks on lisaharidust vaja ja see on kindlasti juba kallis tase.Guest kirjutas: ↑20 Sept 2025 19:24 Vaatasin mingit töökuulutust, pakuti kohta logopeedile 0,2 kohta, osaku vene ja eesti keelt, palk oli mingi 300 eurot. Lisaks oodati, et ta oskaks nii eesti kui vene keelt, oleks niiöelda kakskeelne. Ja siis see koolijuht kurtis, et kuidagi ei leia, kujutad sa ette.
-
Külaline
Eesti keeles suhtleb. Sa ikka veel ei saa aru, et selles seisnebki iva, miks mindi üle eestikeelsele õppele? Ainult nii õpivad lapsed rääkima piisavat eesti keelt. Jaa, jaa, see on võimalik. Õpetaja räägib järjekindlalt eesti keelt ja küll lapsed aru saama hakkavad. Algklassilapsed on üliandekad keeleõppijad.Guest kirjutas: ↑20 Sept 2025 22:02 Aga vaikimisi ikkagi nagu peaks vene keelt oskama. Sina oma juhtival kohal ei pea oskama vene keelt, aga kuidas suhtleb noor klassiõpetaja oma umbvenelastest või umbukrainlastest lapsevanematega????
-
Külaline
Okei on 1500 brutopalga eest töötada? Mis ta kahe keelega peale hakkab? Seda hakkabki, et pooled on venelased ja siis venekeelne logopeed saab vähemalt sellest aru, kas inimesel on keeleprobleem või ei saa ka emakeeles räägitud. Ravida ta muidugi ei saa. Aga mis nende venelastega peale hakatakse üldse, kellel erivajadused on? Kust neid venekeelseid logopeede võetakse? Mõned on, aga need jälle ei oska eesti keelt. Kui ma oleks logopeed, minu jaoks selline lisatöö küll kuigi ahvatlev ei oleks. Miks ma peaks linna pealt mingeid 0,2 kohtasid taga ajama, kui tööd pakutakse neile ka täiskohaga igal pool.Guest kirjutas: ↑20 Sept 2025 22:21Mis selles pakkumises nii veidrat on? Lisatööna ju täiesti okei. See on aga muidugi veider, et logopeedilt eeldatakse kahte keelt - mis ta nendega peale hakkab? Logopeedia on ju keelepõhine, Eestis õppinud logopeed oskab "ravida" ainult eestikeelseid lapsi. Vene laste jaoks on lisaharidust vaja ja see on kindlasti juba kallis tase.Guest kirjutas: ↑20 Sept 2025 19:24 Vaatasin mingit töökuulutust, pakuti kohta logopeedile 0,2 kohta, osaku vene ja eesti keelt, palk oli mingi 300 eurot. Lisaks oodati, et ta oskaks nii eesti kui vene keelt, oleks niiöelda kakskeelne. Ja siis see koolijuht kurtis, et kuidagi ei leia, kujutad sa ette.
-
Külaline
Ei tea, seal koolis, kus mina töötasin, ei osanud nad küll ka teises, kolmandas ega neljandaski klassis ikka veel eesti keelt. Ja vanemad on üldse teine ooper, nendega polegi võimalik suhelda. Ma olin klassijuhataja, üle poole klassist olid sellised, et ega mina nende vanematega eriti midagi rääkida ei saanud, täiesti umbvenelased või siis ukrainlased, kes ka rääkisid ainult vene keelt.Guest kirjutas: ↑20 Sept 2025 22:23Eesti keeles suhtleb. Sa ikka veel ei saa aru, et selles seisnebki iva, miks mindi üle eestikeelsele õppele? Ainult nii õpivad lapsed rääkima piisavat eesti keelt. Jaa, jaa, see on võimalik. Õpetaja räägib järjekindlalt eesti keelt ja küll lapsed aru saama hakkavad. Algklassilapsed on üliandekad keeleõppijad.Guest kirjutas: ↑20 Sept 2025 22:02 Aga vaikimisi ikkagi nagu peaks vene keelt oskama. Sina oma juhtival kohal ei pea oskama vene keelt, aga kuidas suhtleb noor klassiõpetaja oma umbvenelastest või umbukrainlastest lapsevanematega????
-
Külaline
Ju see ikka rohkem kui 300€ oli veidi - aga umbes selline ongi logopeedi palgavahemiku põhi, ca 1600€ bruto. Arvata võib, et ka selles kuulutuses oli mingi selline väljend, et "alates 300€". Harilik palk sellel ametikohal. Eks lisatööna mõeldakse ikka lisaks täiskohale selle 0.2 koormuse võtmist.Guest kirjutas: ↑20 Sept 2025 22:26Okei on 1500 brutopalga eest töötada? Mis ta kahe keelega peale hakkab? Seda hakkabki, et pooled on venelased ja siis venekeelne logopeed saab vähemalt sellest aru, kas inimesel on keeleprobleem või ei saa ka emakeeles räägitud. Ravida ta muidugi ei saa. Aga mis nende venelastega peale hakatakse üldse, kellel erivajadused on? Kust neid venekeelseid logopeede võetakse? Mõned on, aga need jälle ei oska eesti keelt. Kui ma oleks logopeed, minu jaoks selline lisatöö küll kuigi ahvatlev ei oleks. Miks ma peaks linna pealt mingeid 0,2 kohtasid taga ajama, kui tööd pakutakse neile ka täiskohaga igal pool.Guest kirjutas: ↑20 Sept 2025 22:21Mis selles pakkumises nii veidrat on? Lisatööna ju täiesti okei. See on aga muidugi veider, et logopeedilt eeldatakse kahte keelt - mis ta nendega peale hakkab? Logopeedia on ju keelepõhine, Eestis õppinud logopeed oskab "ravida" ainult eestikeelseid lapsi. Vene laste jaoks on lisaharidust vaja ja see on kindlasti juba kallis tase.Guest kirjutas: ↑20 Sept 2025 19:24 Vaatasin mingit töökuulutust, pakuti kohta logopeedile 0,2 kohta, osaku vene ja eesti keelt, palk oli mingi 300 eurot. Lisaks oodati, et ta oskaks nii eesti kui vene keelt, oleks niiöelda kakskeelne. Ja siis see koolijuht kurtis, et kuidagi ei leia, kujutad sa ette.
Mõned vähesed venekeelsed logopeedid on, kes on saanud hariduse Venemaal, aga need on muidugi vanad ja neid on vähe. Ei teagi, mis ülejäänutel võimalused on. Ju õpitakse kuskil vene keele logopeediat juurde, näiteks Ukrainas?
-
Külaline
Tõsi, vanematega on küll probleem. Nemad ei õpi midagi ja ei tahagi õppida.Guest kirjutas: ↑20 Sept 2025 22:29Ei tea, seal koolis, kus mina töötasin, ei osanud nad küll ka teises, kolmandas ega neljandaski klassis ikka veel eesti keelt. Ja vanemad on üldse teine ooper, nendega polegi võimalik suhelda. Ma olin klassijuhataja, üle poole klassist olid sellised, et ega mina nende vanematega eriti midagi rääkida ei saanud, täiesti umbvenelased või siis ukrainlased, kes ka rääkisid ainult vene keelt.Guest kirjutas: ↑20 Sept 2025 22:23Eesti keeles suhtleb. Sa ikka veel ei saa aru, et selles seisnebki iva, miks mindi üle eestikeelsele õppele? Ainult nii õpivad lapsed rääkima piisavat eesti keelt. Jaa, jaa, see on võimalik. Õpetaja räägib järjekindlalt eesti keelt ja küll lapsed aru saama hakkavad. Algklassilapsed on üliandekad keeleõppijad.Guest kirjutas: ↑20 Sept 2025 22:02 Aga vaikimisi ikkagi nagu peaks vene keelt oskama. Sina oma juhtival kohal ei pea oskama vene keelt, aga kuidas suhtleb noor klassiõpetaja oma umbvenelastest või umbukrainlastest lapsevanematega????
-
Külaline
Meil rääkis direktor, et nüüd ajab Tallinna linn andmebaasidest jälgi, et ei tohi üle 1,0 kohaga töötada. Et ei saa nii, et 0,75 kohta siin ja 0,5 kohta kuskil mujal. Sest tööaeg on ju üks ja haridustöötaja töö on nii kurnav, et kui ta üle 1,0 koha töötab, ta põleb läbi. Samas meile öeldi ka seda, et klassijuhataja töö on lisatöö ja sellega ei peagi välja tulema tavalise tööaja raames, loomulik ongi töötamine nädalavahetusel ja õhtuti juurde, Huvitav, et poliitikud ja näiteks Taltechi professorid saavad töötada samal tööajal kohe mitmete erinevate kohtade peale, Taltechil on neil seal lausa 4-5 ametit samal ajal, nii et kokku tuleb lausa 3,0 ja rohkem kohta. Aga ületunnitööd nemad tegema ei pea.Eks lisatööna mõeldakse ikka lisaks täiskohale selle 0.2 koormuse võtmist.
-
Külaline
Päriselt nii arvadki? Tule tegelikku ellu, ehk siis kooli. Klassides, kus on muukeelsete õpilaste kriitiline piir ületatud, ei toimi enam mõtestatud eestikeelne õpe. Puhas piin lastele - nii eesti- kui venekeelsetele. Pluss õpetajale. Lapsevanem heal juhul naeratab ja ütleb, mõ zanimajemsja. Sellega asi piirdub. Pluss sõim venekeelsetes foorumites.Guest kirjutas: ↑20 Sept 2025 22:23Eesti keeles suhtleb. Sa ikka veel ei saa aru, et selles seisnebki iva, miks mindi üle eestikeelsele õppele? Ainult nii õpivad lapsed rääkima piisavat eesti keelt. Jaa, jaa, see on võimalik. Õpetaja räägib järjekindlalt eesti keelt ja küll lapsed aru saama hakkavad. Algklassilapsed on üliandekad keeleõppijad.Guest kirjutas: ↑20 Sept 2025 22:02 Aga vaikimisi ikkagi nagu peaks vene keelt oskama. Sina oma juhtival kohal ei pea oskama vene keelt, aga kuidas suhtleb noor klassiõpetaja oma umbvenelastest või umbukrainlastest lapsevanematega????
Kui kuramuse sinisilmne saab ikka olla?
-
Külaline
Ja kui palju neid klasse on, kus muukeelsete õpilaste kriitiline piir ületatud on? Või mis piirkonnast sa räägid, Narvast?Guest kirjutas: ↑20 Sept 2025 23:25Päriselt nii arvadki? Tule tegelikku ellu, ehk siis kooli. Klassides, kus on muukeelsete õpilaste kriitiline piir ületatud, ei toimi enam mõtestatud eestikeelne õpe. Puhas piin lastele - nii eesti- kui venekeelsetele. Pluss õpetajale. Lapsevanem heal juhul naeratab ja ütleb, mõ zanimajemsja. Sellega asi piirdub. Pluss sõim venekeelsetes foorumites.Guest kirjutas: ↑20 Sept 2025 22:23Eesti keeles suhtleb. Sa ikka veel ei saa aru, et selles seisnebki iva, miks mindi üle eestikeelsele õppele? Ainult nii õpivad lapsed rääkima piisavat eesti keelt. Jaa, jaa, see on võimalik. Õpetaja räägib järjekindlalt eesti keelt ja küll lapsed aru saama hakkavad. Algklassilapsed on üliandekad keeleõppijad.Guest kirjutas: ↑20 Sept 2025 22:02 Aga vaikimisi ikkagi nagu peaks vene keelt oskama. Sina oma juhtival kohal ei pea oskama vene keelt, aga kuidas suhtleb noor klassiõpetaja oma umbvenelastest või umbukrainlastest lapsevanematega????
Kui kuramuse sinisilmne saab ikka olla?
-
Külaline
Aga kas keegi teist erivajadusega araablast on näinud? Mina olen. Jumala abiga kolis nende paljulapseline pere vist Eestist ära rikkamasse riiki. Päris murelik lugu oli.Guest kirjutas: ↑20 Sept 2025 22:29Ei tea, seal koolis, kus mina töötasin, ei osanud nad küll ka teises, kolmandas ega neljandaski klassis ikka veel eesti keelt. Ja vanemad on üldse teine ooper, nendega polegi võimalik suhelda. Ma olin klassijuhataja, üle poole klassist olid sellised, et ega mina nende vanematega eriti midagi rääkida ei saanud, täiesti umbvenelased või siis ukrainlased, kes ka rääkisid ainult vene keelt.Guest kirjutas: ↑20 Sept 2025 22:23Eesti keeles suhtleb. Sa ikka veel ei saa aru, et selles seisnebki iva, miks mindi üle eestikeelsele õppele? Ainult nii õpivad lapsed rääkima piisavat eesti keelt. Jaa, jaa, see on võimalik. Õpetaja räägib järjekindlalt eesti keelt ja küll lapsed aru saama hakkavad. Algklassilapsed on üliandekad keeleõppijad.Guest kirjutas: ↑20 Sept 2025 22:02 Aga vaikimisi ikkagi nagu peaks vene keelt oskama. Sina oma juhtival kohal ei pea oskama vene keelt, aga kuidas suhtleb noor klassiõpetaja oma umbvenelastest või umbukrainlastest lapsevanematega????
-
Külaline
Mina räägin näiteks Tallinnast.Ja kui palju neid klasse on, kus muukeelsete õpilaste kriitiline piir ületatud on? Või mis piirkonnast sa räägid, Narvast?
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Semrush [Bot] ja 3 külalist