Riik soovib keelata katsed 1.klassi

[Külaline]

Iga üleminekuaeg on raske. Mäletan eredalt, kuidas 1990. aastate algul polnud osades ainetes üldse õpikuid, muutus riigikord, vaesed õpetajad pidid igal aastal ise midagi leiutama ja vaesed ajalooõperajad olid vist üldse infarkti äärel, sest kogu ametlik ajalugu kirjutati ümber. Ometi jäid kõik ellu ja said haritud. Saavad ka nüüd.

[Külaline]

Selge see, et nii pole õige ja ei saa eeldada, et vene laste eesti kooli suunamine ei too kaasa mitte mingeid muudatusi koolilelus ega õpetaja töös.
Selge see, et õpetajad ega koolid ei ole tegelikult valmis ja pole saanud vajalikku ettevalmistust. Paraku pole see ainult hariduses nii, et riik koorib sult seitse nahka. Meil on vabatahtlikud tuletõrjujaid, vabatahtlikud politseinikud, võibolla tuleks ka vabatahtlikud õpetajad kaasata.

Eks selles ongi jah probleem, et muukeelsete õpetamist ei saa nii edasi lasta nagu tavakoolis, et 25+ last klassis, kellest kuni 10 on erivajadusega, üks õpetaja, materjalid tee ise jne. Käisin vaatlemas ühe viienda klassi eesti keele tunde, kellele pisteti nina alla sama õpik, mis eestlastel on. Lugesid seal mingit rahvajuttu, kus on sõnad, mis on pähkliks eestikeelsetelegi lastele. Aga neile oli see üleüldse nagu hiina keel. Raha eestikeelsele õppele üleminekuks on kulutatud ju palju, aga tolku on vähe. Suur raha läks Ida-Virumaale, kus suuremat palka saavad õpetajad, kes ise eesti keelt ei valda.

Aga mille peale see raha täpsemalt kulutati, kui õpikud, programmid ja kõik kõik on sama? Lihtsalt nüüd on klassis venekeelased lapsed, keda üritatakse õpetada täpselt sama moodi nagu kooli tulnud eesti pere last.

Ei tea jah, kuhu see raha kõik kulus. Ja 30 aastat juba räägiti sellest üleminekust. Ja nüüd siis hakati venelasi lihtsalt eesti keeles õpetama, millest nad muhvigi ei jaga.

[Külaline]

Aga sellepärast ongi ju Haridusministeerium katsete vastu, et esimeses klassis on raske vahet teha, kes on drillitud, kes päriselt andekas.

Katsetega koolides pole asi ainult lastes ja nende andekuses või drillimises. Palju rohkem on asi selles, et saadakse klasstäis (või mitu) lapsi, kellel igal juhul ja tõendatult on taga vanemate huvi ja tugi. Ning sellest tulenevalt tekib palju parem õpikeskkond järgnevaks üheksaks aastaks.

[Külaline]

Aga sellepärast ongi ju Haridusministeerium katsete vastu, et esimeses klassis on raske vahet teha, kes on drillitud, kes päriselt andekas.

Katsetega koolides pole asi ainult lastes ja nende andekuses või drillimises. Palju rohkem on asi selles, et saadakse klasstäis (või mitu) lapsi, kellel igal juhul ja tõendatult on taga vanemate huvi ja tugi. Ning sellest tulenevalt tekib palju parem õpikeskkond järgnevaks üheksaks aastaks.

See ju ongi ebaõiglane. Ka tavakoolis saavad need hästi õpitud, kellel on vanemate tugi, vajadusel eraõpetajad jne. Ja kui lapsel seda pole, siis olgu kui andekas kui tahes, tema ongi sinu arust õige mudaliiga kandidaat järgnevaks eluks?

[Külaline]

Aga sellepärast ongi ju Haridusministeerium katsete vastu, et esimeses klassis on raske vahet teha, kes on drillitud, kes päriselt andekas.

Katsetega koolides pole asi ainult lastes ja nende andekuses või drillimises. Palju rohkem on asi selles, et saadakse klasstäis (või mitu) lapsi, kellel igal juhul ja tõendatult on taga vanemate huvi ja tugi. Ning sellest tulenevalt tekib palju parem õpikeskkond järgnevaks üheksaks aastaks.

Riiklik poliitika on ju täiesti teine: meil on kaasav haridus. Ka erivajadustega lapsed käivad tavaklassis, veel vähem teeme me vahet kellegi vanemate põhjal. Seega ei sobi need eliitkoolid ega sinu jutt absoluutselt tänapäeva hariduskorralduse põhimõtetega. Ja kui meil on koolid, kus ei rakendata riiklikke põhimõtteid, siis peaksidki vanemad selliste koolide eest ise maksma.

[Külaline]

Aga sellepärast ongi ju Haridusministeerium katsete vastu, et esimeses klassis on raske vahet teha, kes on drillitud, kes päriselt andekas.

Katsetega koolides pole asi ainult lastes ja nende andekuses või drillimises. Palju rohkem on asi selles, et saadakse klasstäis (või mitu) lapsi, kellel igal juhul ja tõendatult on taga vanemate huvi ja tugi. Ning sellest tulenevalt tekib palju parem õpikeskkond järgnevaks üheksaks aastaks.

See ju ongi ebaõiglane. Ka tavakoolis saavad need hästi õpitud, kellel on vanemate tugi, vajadusel eraõpetajad jne. Ja kui lapsel seda pole, siis olgu kui andekas kui tahes, tema ongi sinu arust õige mudaliiga kandidaat järgnevaks eluks?

Tead, enam ei ole nii. Tallinna Eesti koolides on kohati algklassides vene või muu emakeelega lapsed enamuses. Ka tugipersonal on Eesti keelt ainult mingil määral oskav. Nutta tahaks.
Haridusminister aga kilkab, et kõik on jube hästi.

[Külaline]

Aga sellepärast ongi ju Haridusministeerium katsete vastu, et esimeses klassis on raske vahet teha, kes on drillitud, kes päriselt andekas.

Katsetega koolides pole asi ainult lastes ja nende andekuses või drillimises. Palju rohkem on asi selles, et saadakse klasstäis (või mitu) lapsi, kellel igal juhul ja tõendatult on taga vanemate huvi ja tugi. Ning sellest tulenevalt tekib palju parem õpikeskkond järgnevaks üheksaks aastaks.

Riiklik poliitika on ju täiesti teine: meil on kaasav haridus. Ka erivajadustega lapsed käivad tavaklassis, veel vähem teeme me vahet kellegi vanemate põhjal. Seega ei sobi need eliitkoolid ega sinu jutt absoluutselt tänapäeva hariduskorralduse põhimõtetega. Ja kui meil on koolid, kus ei rakendata riiklikke põhimõtteid, siis peaksidki vanemad selliste koolide eest ise maksma.

Just. Sulle sobib õpiraskustega tulevane kärulükkaja (muide, siinkohal ma ei halvusta üldse, utreerin meelega) ja tulevane potentsiaalne insener ühes 24- pealises klassis, kusjuures ühe õpetajaga.
Küsimus: kas kärulükkaja potentsiaaliga lapsest saab kärulükkaja? Jah. Kas inseneri potentsiaaliga lapsest samas klassis saab insener? Ei ole nii kindel.
Haridus on tänu demokraatiale liikunud madalama ühisnimetaja suunas.

[Külaline]

See ju ongi ebaõiglane. Ka tavakoolis saavad need hästi õpitud, kellel on vanemate tugi, vajadusel eraõpetajad jne. Ja kui lapsel seda pole, siis olgu kui andekas kui tahes, tema ongi sinu arust õige mudaliiga kandidaat järgnevaks eluks?

See sinu andekas sasb siis ju edukalt läbida katsed näiteks seitsmendasde klassi või gümnaasiumisse.. Selline vist on see mõtlemine 1. klassi katsete keelamise juures.

[Külaline]

Just. Sulle sobib õpiraskustega tulevane kärulükkaja (muide, siinkohal ma ei halvusta üldse, utreerin meelega) ja tulevane potentsiaalne insener ühes 24- pealises klassis, kusjuures ühe õpetajaga.

Asi pole selles, kas mulle sobib. Minu laps käib erakoolis. Ma räägin üldisemalt hetkel valitsevast hariduspoliitikast, millega kooskõlas ei ole see, et tahan tasuta sellist haridust saada, kus mingid erivajadustega ja kehvema sotsiaalmajandusliku taustaga lapsed minu oma ei segaks. Poliitika on see, et kehvemad aidatakse järele, mitte ei isoleerita targemad omaette oaasi. Sellist asja ei saa maksumaksja raha eest pakkuda.

[Külaline]

. Poliitika on see, et kehvemad aidatakse järele, mitte ei isoleerita targemad omaette oaasi. Sellist asja ei saa maksumaksja raha eest pakkuda.

See poliitika on siiski läinud liiga kaldu nende kehvemate poole. Vanasti saadeti mahajääjad palju lihtsamini kooli, kus oli rohkem sarnaseid koos ja olemas eripedagoogid, kes nendega tegelesid. Nüüd on aga mahajääjatele igas koolis eripedagoogid ja psühholoogid ehk susuliselt üritatakse iga mahajääjaga rätsepatööd teha. See võib küll antud lapse jaoks tore olla, kuid mastasbiefekt on kadunud ning tervete klasside tase alla tõmmatud.

[Külaline]

. Poliitika on see, et kehvemad aidatakse järele, mitte ei isoleerita targemad omaette oaasi. Sellist asja ei saa maksumaksja raha eest pakkuda.

See poliitika on siiski läinud liiga kaldu nende kehvemate poole. Vanasti saadeti mahajääjad palju lihtsamini kooli, kus oli rohkem sarnaseid koos ja olemas eripedagoogid, kes nendega tegelesid. Nüüd on aga mahajääjatele igas koolis eripedagoogid ja psühholoogid ehk susuliselt üritatakse iga mahajääjaga rätsepatööd teha. See võib küll antud lapse jaoks tore olla, kuid mastasbiefekt on kadunud ning tervete klasside tase alla tõmmatud.

No neid mahajääjaid on juba nii palju, et ei jõua nendega seda rätsepatööd teha. Näiteks on määratud lapsele kolm tugiteenust, sotsiaalpedagoog, psühholoog, õpiabi. Ja millal ta tunnis siis käib üldse, kui need teenused toimuvad tundide ajast, sest tugispetsialistid käivad ju tööl mitmes kohas ja võtavad siis, kui nad saavad. Lisaks pole koolis ruumi absoluutselt, et pole neid teenuseid kuskil normaalselt pakkudagi. Mingid harjakapid tehakse ka õpperuumideks. Kõik kogenud tugispetsialistid lähevad kuskile raha teenima, koolis on need, kes alles õpivad. Ja palju neid seal koolis peab töötama, kui õpiraskused, ATH, muukeelsus või midagi muud on üle poolte õpilastest.

[Külaline]

Poliitika on see, et kehvemad aidatakse järele, mitte ei isoleerita targemad omaette oaasi. Sellist asja ei saa maksumaksja raha eest pakkuda.

Vastupidi, just seda peakski pakkuma. Me oleme niivõrd väike rahvas, et iga potentsiaalselt andekas inimene, kes võiks tulevikus ühiskonna heaks panustada, on kulla alusel. Sellistele inimestele tuleks pakkuda maksimaalselt võimalusi oma potentsiaali realiseerimiseks. Meil on vaja rahvuslikku vaimueliiti, kelle visioonid võiksid meid maailmariigiks teha, leiutada uusi Skype'e. Selle asemel aga panustame me sellesse, et tulevased kärulükkajad suudaksid keskhariduse saada.

[Külaline]

Poliitika on see, et kehvemad aidatakse järele, mitte ei isoleerita targemad omaette oaasi. Sellist asja ei saa maksumaksja raha eest pakkuda.

Vastupidi, just seda peakski pakkuma. Me oleme niivõrd väike rahvas, et iga potentsiaalselt andekas inimene, kes võiks tulevikus ühiskonna heaks panustada, on kulla alusel. Sellistele inimestele tuleks pakkuda maksimaalselt võimalusi oma potentsiaali realiseerimiseks. Meil on vaja rahvuslikku vaimueliiti, kelle visioonid võiksid meid maailmariigiks teha, leiutada uusi Skype'e. Selle asemel aga panustame me sellesse, et tulevased kärulükkajad suudaksid keskhariduse saada.

Need andekad saavadki ikka alati hakkama isegi. Palju neid eliitkoolist tulnud geeniuseid on teinud Eesti elu paremaks? Väga vähesed. Enamus on keskmised, kelle tulemused võiksid paraneda, kui on hea keskkond. Küll aga mõjub ühiskonnale väga halvavalt, kui mahajääjaid on liiga palju, kes oma eluga üldse hakkama ei saa ja keda peab eluaeg üleval pidama või nende tegude tagajärgi parandama.

[Külaline]

Aga sellepärast ongi ju Haridusministeerium katsete vastu, et esimeses klassis on raske vahet teha, kes on drillitud, kes päriselt andekas.

Katsetega koolides pole asi ainult lastes ja nende andekuses või drillimises. Palju rohkem on asi selles, et saadakse klasstäis (või mitu) lapsi, kellel igal juhul ja tõendatult on taga vanemate huvi ja tugi. Ning sellest tulenevalt tekib palju parem õpikeskkond järgnevaks üheksaks aastaks.

Õige, ja kehtib ilmselt igat tüüpi koolis. Minu laps käis ka erakoolis, valdav osa vanematest olid väga motiveeritud ja ka võimelised last igati toetama. Vanematel tuli tihti koolis käia ja üritustel, vestlustel osaleda. Paari aastaga toimus nn ümber jagamine ja siis jäi järgi suhteliselt ühtlane seltskond, kes ka lõpuni koos õppis. Oli paar andekamat, aga üldine tase oli siiski suht õpihimuline. Kaks asja osutus määravaks: õpetaja, kui oli andekas, huvitav ja motiveeriv, pingutasid kõik ekstra tulemuste nimel ja õpitu kontroll. Klass oli suhteliselt väike ja seetõttu kontrolliti kõikide teadmisi igas tunnis. Eranditult. Kellelegi ei tulnud meeldegi, et jätab midagi õppimata, äkki veab. See oli nii endastmõistetav, et kõik õppisidki.

[Külaline]

Aga mida nad selle venekeelse haridusega peale hakkavad? Ülikooli nad ju minna ei saa. Saab minna õppima edasi Venemaale, aga sealt tagasi tulla pole mõtet, siis oled lihtsalt kõrgharidusega umbkeelne, kes ikka tööd ei saa. Enamus venelasi siiski tahab, et laps saaks eesti keele selgeks ning venelaste piirkonnas olevad eesti koolid olid nagunii juba vene rahvusest laste enamusega. Kuidas me neile ütleme, et neil pole õigust saada eestikeelsesse kooli?

Teine probleem, mida vene kooliga tekitame, on vene keele peale surumine eestlastele. Need venekeelsed tahavad ju samu teenuseid ja neid tuleb neile vene keeles pakkuda, kui riik riigikeelset haridust ei paku. See omakorda tähendab, et eestlased ei saa tööle vene keele nõude tõttu. Tööd saavadki vaid need venelased, kes on eesti keele omandanud. See juba on paljudes sektorites nii, eelkõige teeninduses.

Venelastel on väga kindlad erialad, mida nad õppima lähevad ja kus nad ka koolis ja tööturul enamuse saavutavad. Nt vene naised lähevad õppima medõeks, sellel erialal domineerivad venelased. Samuti valivad nad sageli õpetaja kutse. Ma ei tea, kuidas praegu, aga varem oligi kohe sellised erialad ülikoolis nt loodusteaduste õpetaja eriala, eestlased seda harva valisid, vaid vajadusel võtsid ühe aasta lisaks, et õpetajakutset saada.

[Külaline]

Aga mida nad selle venekeelse haridusega peale hakkavad? Ülikooli nad ju minna ei saa. Saab minna õppima edasi Venemaale, aga sealt tagasi tulla pole mõtet, siis oled lihtsalt kõrgharidusega umbkeelne, kes ikka tööd ei saa. Enamus venelasi siiski tahab, et laps saaks eesti keele selgeks ning venelaste piirkonnas olevad eesti koolid olid nagunii juba vene rahvusest laste enamusega. Kuidas me neile ütleme, et neil pole õigust saada eestikeelsesse kooli?

Teine probleem, mida vene kooliga tekitame, on vene keele peale surumine eestlastele. Need venekeelsed tahavad ju samu teenuseid ja neid tuleb neile vene keeles pakkuda, kui riik riigikeelset haridust ei paku. See omakorda tähendab, et eestlased ei saa tööle vene keele nõude tõttu. Tööd saavadki vaid need venelased, kes on eesti keele omandanud. See juba on paljudes sektorites nii, eelkõige teeninduses.

Venelastel on väga kindlad erialad, mida nad õppima lähevad ja kus nad ka koolis ja tööturul enamuse saavutavad. Nt vene naised lähevad õppima medõeks, sellel erialal domineerivad venelased. Samuti valivad nad sageli õpetaja kutse. Ma ei tea, kuidas praegu, aga varem oligi kohe sellised erialad ülikoolis nt loodusteaduste õpetaja eriala, eestlased seda harva valisid, vaid vajadusel võtsid ühe aasta lisaks, et õpetajakutset saada.

Ei tea küll, et loodusõpetust ainult venelased annaks. Medõed on küll valdavalt venelased tõesti.

[Külaline]

Aga mida nad selle venekeelse haridusega peale hakkavad? Ülikooli nad ju minna ei saa. Saab minna õppima edasi Venemaale, aga sealt tagasi tulla pole mõtet, siis oled lihtsalt kõrgharidusega umbkeelne, kes ikka tööd ei saa. Enamus venelasi siiski tahab, et laps saaks eesti keele selgeks ning venelaste piirkonnas olevad eesti koolid olid nagunii juba vene rahvusest laste enamusega. Kuidas me neile ütleme, et neil pole õigust saada eestikeelsesse kooli?

Teine probleem, mida vene kooliga tekitame, on vene keele peale surumine eestlastele. Need venekeelsed tahavad ju samu teenuseid ja neid tuleb neile vene keeles pakkuda, kui riik riigikeelset haridust ei paku. See omakorda tähendab, et eestlased ei saa tööle vene keele nõude tõttu. Tööd saavadki vaid need venelased, kes on eesti keele omandanud. See juba on paljudes sektorites nii, eelkõige teeninduses.

Venelastel on väga kindlad erialad, mida nad õppima lähevad ja kus nad ka koolis ja tööturul enamuse saavutavad. Nt vene naised lähevad õppima medõeks, sellel erialal domineerivad venelased. Samuti valivad nad sageli õpetaja kutse. Ma ei tea, kuidas praegu, aga varem oligi kohe sellised erialad ülikoolis nt loodusteaduste õpetaja eriala, eestlased seda harva valisid, vaid vajadusel võtsid ühe aasta lisaks, et õpetajakutset saada.

Ei tea küll, et loodusõpetust ainult venelased annaks. Medõed on küll valdavalt venelased tõesti.

See oli ainult näide. Küsimus oli, "mida nad selle venekeelse haridusega peale hakkavad? Ülikooli nad ju minna ei saa. " Vastus on: saavad küll ülikooli, lähevad õppima õpetajaks (konkurss erialale väga madal) ja on seni vene koolides õpetajana väga hästi hakkama saanud.

[Külaline]

Need venekeelsed tahavad ju samu teenuseid ja neid tuleb neile vene keeles pakkuda

Mitte midagi ei tule vene keeles pakkuda. Meil elab hiinlasi ka, kas neile tuleks hiina keeles teenuseid pakkuda? Riik ei saa joonduda sisserändajate järgi. Ja kui nüüd tullakse ütlema, et venelased pole sisserännanud, vaid siin sündinud, st kohalikud, siis peaksid nad ju suurepäraselt riigikeelt valdama, nii et seda enam ei saa rääkida sellest, et teenuseid tuleks vene keeles pakkuda.

[Külaline]

Mitte midagi ei tule vene keeles pakkuda.

Ei pea, aga kui tööle võetakse, siis peab oskama vene keelt.
Ja eesti koolid venestatakse nüüd ka ära.
Täname reformierakonda selle eest. Eesti keelne haridus, hurraaaaaa.

[Külaline]

See oli ainult näide. Küsimus oli, "mida nad selle venekeelse haridusega peale hakkavad? Ülikooli nad ju minna ei saa. " Vastus on: saavad küll ülikooli, lähevad õppima õpetajaks (konkurss erialale väga madal) ja on seni vene koolides õpetajana väga hästi hakkama saanud.

Õpetajaks õppimisse on konkurss praegu väga kõrge, ma astusin eripedagoogikasse, üle 300 kandidaadi oli 25 koha peale. Lisaks on õpe ju eesti keeles, umbkeelsena ei saa sinna sisse. Ka õdede puhul oli konkurss üle 10 inimese kohale ja ka ikka peab eesti keelt õppima.