Riik soovib keelata katsed 1.klassi

[Külaline]

:O Elementaarne, et laps loeb soravalt kirjatähtedes raamatut enne esimesse klassi minekut.

Miks see elementaarne peaks olema?

Ma ei ole küll, kes seda väitis, aga teoreetiliselt peaks see tõesti nii olema, kuna alusharidust antakse tänapäeval lasteaias, st lugema õpitakse seal, mitte koolis. Kooli minnes peab laps suutma juba oma õpikuid ja töövihikuid täita. Kuidas ta seda teeb, kui ta lugedagi ei oska?

EI PEA. Kordan: ei pea!!!
Esimesse klassi minnes peab laps aru saama, kuidas lugemine käib, st peab oskama veerida lihtsalt, 1-2-silbilist sõna, ja saama aru, mida see tähendab. Samuti peab oskama sõna konstrueerida, st häälikud kokku panna moel, et moodustuks lihtne lühike sõna. Täpselt nii palju on lasteaed koostöös vanematega kohustatud lastele selgeks tegema. See, et agarad õpetajad hullunud lapsevanemate survel aina rohkem ja rohkem üritavad neile 6-7-aastastele selgeks pusida, ongi nende endi agarus, mitte riiklik norm. Rohkem oskamises pole midagi halba, kui seda õpetatakse mänguliselt, lapse individuaalsust arvestades ja sellisele lapsele, kes ongi varem rohkemaks võimeline. Paraku lohistatakse selles tobedas võidujooksus kaasa ka need rühmakaaslased, kes enama vastu veel, east tingitult, huvi ei tunne, ei peagi tundma, lapsed küpsevadki pisut erinevalt ju. Selle aja, mis kulub rühmatäitele 6-aastastele töövihikuid lahendama sundimiseks, võiks kasutada hoopis sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste õpetamiseks, oleksid lapsed rõõmsamad, sõbralikumad ja saaksid koolis tegelikult palju paremini hakkama. Esimese klassi esimesel poolaastal tuleb lõviosal lastest see aeg, kus lugemine ja kirjutamine hakkavad ludinal tulema, esimestel nädalatel või kuudel on kuritegelik sundida neid õpikust pikki tekste lugema või nürilt töövihikuid täitma!

*Pikaajaline algklassiõpetaja

[Külaline]

Kui rasked on lastel koolikotid ja kui rasked nad võivad olla?
Kindlasti raskemad kui võivad olla.

Ise vastan

(3) Ranitsa (koolikoti) lubatud raskus (koos sisuga) on:
1) 1.-3. klassi õpilastel kuni 3,0 kg;
2) 4.-6. klassi õpilastel kuni 3,5 kg;
3) 7.-9. klassi õpilastel kuni 4,5 kg.

Kui rasked teil lastel koolikotid on?

Keegi ei tea?

[Külaline]

Minu pojal oli 6.kl koolikott 6,5kg. Seda siis koos kehalised riietega. Kott ise kaalus 0,5kg.

[Külaline]

Minu pojal oli 6.kl koolikott 6,5kg. Seda siis koos kehalised riietega. Kott ise kaalus 0,5kg.

Siis rikute seadust. Üleliigse 3kg eest peaks trahvi maksma.

[Külaline]

Miks see elementaarne peaks olema?

Ma ei ole küll, kes seda väitis, aga teoreetiliselt peaks see tõesti nii olema, kuna alusharidust antakse tänapäeval lasteaias, st lugema õpitakse seal, mitte koolis. Kooli minnes peab laps suutma juba oma õpikuid ja töövihikuid täita. Kuidas ta seda teeb, kui ta lugedagi ei oska?

EI PEA. Kordan: ei pea!!!
Esimesse klassi minnes peab laps aru saama, kuidas lugemine käib, st peab oskama veerida lihtsalt, 1-2-silbilist sõna, ja saama aru, mida see tähendab. Samuti peab oskama sõna konstrueerida, st häälikud kokku panna moel, et moodustuks lihtne lühike sõna. Täpselt nii palju on lasteaed koostöös vanematega kohustatud lastele selgeks tegema. See, et agarad õpetajad hullunud lapsevanemate survel aina rohkem ja rohkem üritavad neile 6-7-aastastele selgeks pusida, ongi nende endi agarus, mitte riiklik norm. Rohkem oskamises pole midagi halba, kui seda õpetatakse mänguliselt, lapse individuaalsust arvestades ja sellisele lapsele, kes ongi varem rohkemaks võimeline. Paraku lohistatakse selles tobedas võidujooksus kaasa ka need rühmakaaslased, kes enama vastu veel, east tingitult, huvi ei tunne, ei peagi tundma, lapsed küpsevadki pisut erinevalt ju. Selle aja, mis kulub rühmatäitele 6-aastastele töövihikuid lahendama sundimiseks, võiks kasutada hoopis sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste õpetamiseks, oleksid lapsed rõõmsamad, sõbralikumad ja saaksid koolis tegelikult palju paremini hakkama. Esimese klassi esimesel poolaastal tuleb lõviosal lastest see aeg, kus lugemine ja kirjutamine hakkavad ludinal tulema, esimestel nädalatel või kuudel on kuritegelik sundida neid õpikust pikki tekste lugema või nürilt töövihikuid täitma!

*Pikaajaline algklassiõpetaja

[Külaline]

Seitsmenda eluaastani ei oska siis lugeda ega räägi algelisel tasemel inglise keelt? Mida te nendega seal kodus teete, kui nad ei arene?

Mis sa siis muudkui arendad lapsi? Koolis aega areneda küll. Lase lastel lapsepõlve pidada. Niigi seal koolis igasugust jama vaja õppida mida päriselus vaja ei lähe mitte kunagi.
Ei pea pisa testis esimesed olema.

Esimesse klassi tahavad lapsed minna. Järgmistesse klassidesse järjest vähem tahetakse minna. Kuni vastumeelselt minnakse.

See on huvitav jah. Meil ja mujal heaolu riikides ei taha lapsed kooli minna. Aga vaestes riikides, kus juba väike laps saab aru et kool annab eluks parema elujärje, nad tahavad.
Või ka ei taha?

No see on sama nagu toiduga. Toidukülluses elanud inimene võib pirtsutada toiduga, et häh, mis see kah on. Inimene, kes on kogenud, mis tähendab, kui toitu piisavalt ei ole, suhtub toitu teisiti.

Heaoluriikides on haridus midagi tavalist, mille saavad kõik. No ja tavalises asjas ei osata mingit erilist õnne näha. Vaestes riikides, kus hariduse saamine pole iseenesestmõistetav, vaid võib olla nii, et kui vanematel pole võimalust last kooli saata, jääbki hariduseta ja tuleb kuhugi lapstööjõuna rügama minna, ollakse õnnelikud, kui kuulutakse nende hulka, kes saavad kooli minna.

[Külaline]

Mina selle algklassi õpetaja juttu eriti ei usu. Algklasside õpetajaks õpivad enamasti suht kõva peaga tublid tüdrukud. Mul suguvõsas üks selline. Kui tiivad oleksid kandnud, oleks saanud gümnaasiumi aineõpetajaks.
Endal on piinarikas kogemus sellest, kuidas esimeses klassis pluti-pluti aabitsa lugemine käis, samas, kui endal oli juba hulk raamatuid läbi loetud.

[Külaline]

Paljud pole mingit vara küpsenud, vaid vanemad on neile juba enne kooli õpetajad ja kursused palganud, kus neid nagu kutsikaid treenitakse, et eliitkooli sisse saada.

Huvitav, et need sinu "kutsikateks" kutsutud suudavad kogu kooliaja edukad olla ja edasigi õppima suunduda...

Ei, minu kogemus seda ei kinnita. Mäletan enda koolipõlvest, kuidas esimeses klassis tundus, et osa lapsi on imelapsed, sest nad panid esimesest koolipäevast alates kõigis õppeainetes teistele lastele pika puuga: lugesid soravalt pikki tekste, lugesid ideaalselt ilmekalt luuletusi. Niikui õpetaja midagi küsis, tõstsid aktiivselt kätt ja muudkui vuristasid. Samal ajal kui klassikaaslased vaid veerisid lühikesi sõnu ega osanud ühtegi võõrkeelt.
Aga kuskil 4-5 klassis hakkasid endised säravad tähed tuhmuma. Nende varjust kerkisid esile mõned teised, esimeses klassis ei millegi erilisena tundunud õpilased, kes said häid hindeid ja suutsid neid saada stabiilselt kuni põhikooli lõpuni. Hiljem olen aru saanud, et esimeses klassis särajad olid enne kooli teinud meeletut tööd. Neid oli palju ette õpetatud. Paraku aga ei andnud see eelist enam siis, kui õpitava sisu hakkas raskemaks minema. Siis reastusid õpilased ikkagi ümber selle järgi, kui võimekas või vähevõimekas keegi mingis aines tegelikult oli.

Muidugi on see, kui palju perekond haridust väärtustab, õppimist soodustav (või siis mitte soodustav). Haridust väärtustav vanem peab lapse kodutöödel silma peal, veenab kodutöid regulaarselt ära tegema, vastab lapse küsimustele, miks midagi õpitakse jne. Kuid õppimise väärtustamine ei pea väljenduma selles, et eelkooliealist last (kes ei ole eriliselt varase arenguga vms.) surutakse ette ära õppima seda, mida enamus lapsi hakkab õppima koolis. Olen nõus pikaajalise algklassiõpetaja kommentaariga.

[Külaline]

Mina selle algklassi õpetaja juttu eriti ei usu. Algklasside õpetajaks õpivad enamasti suht kõva peaga tublid tüdrukud. Mul suguvõsas üks selline. Kui tiivad oleksid kandnud, oleks saanud gümnaasiumi aineõpetajaks.
Endal on piinarikas kogemus sellest, kuidas esimeses klassis pluti-pluti aabitsa lugemine käis, samas, kui endal oli juba hulk raamatuid läbi loetud.

Vaene sina. See, et su andekust toona ei märgatud, päädis antud juhul siis sellise enese teistest paremaks pidamise ja empaadiapuudulikkuse häirega, nagu siin demonstreerid? Nukker. Aga tuleb hinnata su huumorimeelt ja trollimislusti siiski

[Külaline]

Kui laps pole just puudega ega vanemad madalalt haritud, siis ei kujuta ette, kuidas laps saaks nii vähe haritud olla.

Mina kujutan küll ette. Puudega võid kaminat kütta.
Jah laps võib osata aga ei pea oskama. Milleks kool välja mõeldud on? Et enne kooli juba peame oskama asju mida koolis õpetatakse.

See on väga vana teema, oli pildil juba 10 aastat tagasi, ja on edasi. Paraku üks asi on ametlik seisukoht oskustest esimesse klassi minnes ja teine asi reaalne elu. Reeglina on igas klassis suur osa lapsi, kes loevad vabalt kirjatähtedega, ja siis need, kes ei loe. Seega osad loevad sama teksti trükitähtedega ja teised kõrvalleheküljelt kirjatähtedega. Matemaatika tekstülesanded on kõik mitmesõnalised laused. Kui laps alles veerib, selleks ajaks, kui lause lõppu jõuab, on algus juba meelest läinud. Kuidas seda ülesannet siis lahendada? Ja, sealjuures, need lapsed kes siis nüüd alles õpivad lugema, tunnevad survet paremini hakkama saada, sest võrdlevad end teistega. Samas on see tempo nii individuaalne. Kui sellise aeglasema tempoga lapsega vanemad kodus eeltöö ära teeksid, jõuaks see lapse teistega samal tasemel edasi ja oleks palju rahulolevam.

Mingit drilli pole siiski vaja, kõike saab õppida läbi mängude, nii lugemist, matemaatikat, kui ka keeli. Loomulikult on see lapsevanemale suur tüli ja ajakulu, aga sellest need erinevused hiljem tulevadki. Need lapse, kes pole kõige kiirema arenguga, saavad palju paremini hakkama, kui neid teadlikult abistatakse, nagu keegi siin juba õigesti mainis.

[Külaline]

Nüüd plaanitakse loositõmbamist. Selle varjus saab ju just nägude järgi valide või tuttavatele koolikohti kindlustada.

Mina olin ka tark laps, tavakoolis, ja mind ei arendanud see kuidagi, et pidin ootama, kui õpetaja üht ja sama teemat mitu tundi järjest selgitab, sest osad ei saanud aru. Miks targad lapsed end alla suruma peavad ja nõrgematega samas koolis või klassis olema?

[Külaline]

Põnev. Nii saab ju lõdva randmega hävitada nii mõnegi kooli. Kujutage ette, kuidas näiteks Reaalkooli esimene klass täitub umbkeelsete vene lastega jne.

[Külaline]

Nüüd plaanitakse loositõmbamist. Selle varjus saab ju just nägude järgi valide või tuttavatele koolikohti kindlustada.

Mina olin ka tark laps, tavakoolis, ja mind ei arendanud see kuidagi, et pidin ootama, kui õpetaja üht ja sama teemat mitu tundi järjest selgitab, sest osad ei saanud aru. Miks targad lapsed end alla suruma peavad ja nõrgematega samas koolis või klassis olema?

Sellel lihtsal põhjusel, et iga kett (ühiskond) on nii tugev, kui ta nõrgad lülid. Targad lapsed saavad alati hakkama, õpetaja saaks vajadusel lisaülesandeid anda (lapsevanema soovitusel näiteks), ja tegelikult on nad ka vähemuses. Kui aga see suurem osa kukub välja, sest kaotab enesehinnangu ja ei hakkagi pingutama, sest "niikuinii hakkama ei saa", kaotame suure osa potensiaalist, mis jääb realiseerumata. Edukas on just see ühiskond, kus vähem andekatega koolis tööd tehakse. Mida vähem õpinguid, seda suurem ka vastuvõtlikkus libateadustele.
Ja see, et keegi on tark laps, ei garanteeri paraku, et ta seda ka täiskasvanuna on, nagu elu pidevalt on näidanud.

[Külaline]

Meie Kesklinna kodule lähima gümnaasiumi ees (10 min jalutada) on alati hommikuti autod tänavat ummistamas, enda lapsed sinna kooli ei saanud. Meie nüüd omakorda viime autoga lapsi Nõmmele.

[Külaline]

Nüüd plaanitakse loositõmbamist. Selle varjus saab ju just nägude järgi valide või tuttavatele koolikohti kindlustada.

Mina olin ka tark laps, tavakoolis, ja mind ei arendanud see kuidagi, et pidin ootama, kui õpetaja üht ja sama teemat mitu tundi järjest selgitab, sest osad ei saanud aru. Miks targad lapsed end alla suruma peavad ja nõrgematega samas koolis või klassis olema?

Sellel lihtsal põhjusel, et iga kett (ühiskond) on nii tugev, kui ta nõrgad lülid. Targad lapsed saavad alati hakkama, õpetaja saaks vajadusel lisaülesandeid anda (lapsevanema soovitusel näiteks), ja tegelikult on nad ka vähemuses. Kui aga see suurem osa kukub välja, sest kaotab enesehinnangu ja ei hakkagi pingutama, sest "niikuinii hakkama ei saa", kaotame suure osa potensiaalist, mis jääb realiseerumata. Edukas on just see ühiskond, kus vähem andekatega koolis tööd tehakse. Mida vähem õpinguid, seda suurem ka vastuvõtlikkus libateadustele.
Ja see, et keegi on tark laps, ei garanteeri paraku, et ta seda ka täiskasvanuna on, nagu elu pidevalt on näidanud.

Su jutt pole loogiline. Kui iga laps õpib oma tasemele vastavas klassis või koolis, siis on just tagatud, et ka nõrgemad saavad oma klassis hakkama, õpivad rohkem ning saavad eduelamuse ning motivatsiooni. Ülitarkadega segamini klassis vaatab nõrgem laps neid tarku ja mõtleb, et ah, mina ei saa kunagi nagunii selliseks ja milleks õppida.

[Külaline]

Nüüd plaanitakse loositõmbamist. Selle varjus saab ju just nägude järgi valide või tuttavatele koolikohti kindlustada.

Mina olin ka tark laps, tavakoolis, ja mind ei arendanud see kuidagi, et pidin ootama, kui õpetaja üht ja sama teemat mitu tundi järjest selgitab, sest osad ei saanud aru. Miks targad lapsed end alla suruma peavad ja nõrgematega samas koolis või klassis olema?

Sellel lihtsal põhjusel, et iga kett (ühiskond) on nii tugev, kui ta nõrgad lülid. Targad lapsed saavad alati hakkama, õpetaja saaks vajadusel lisaülesandeid anda (lapsevanema soovitusel näiteks), ja tegelikult on nad ka vähemuses. Kui aga see suurem osa kukub välja, sest kaotab enesehinnangu ja ei hakkagi pingutama, sest "niikuinii hakkama ei saa", kaotame suure osa potensiaalist, mis jääb realiseerumata. Edukas on just see ühiskond, kus vähem andekatega koolis tööd tehakse. Mida vähem õpinguid, seda suurem ka vastuvõtlikkus libateadustele.
Ja see, et keegi on tark laps, ei garanteeri paraku, et ta seda ka täiskasvanuna on, nagu elu pidevalt on näidanud.

Su jutt pole loogiline. Kui iga laps õpib oma tasemele vastavas klassis või koolis, siis on just tagatud, et ka nõrgemad saavad oma klassis hakkama, õpivad rohkem ning saavad eduelamuse ning motivatsiooni. Ülitarkadega segamini klassis vaatab nõrgem laps neid tarku ja mõtleb, et ah, mina ei saa kunagi nagunii selliseks ja milleks õppida.

Seda annaks muidugi korraldada erakooli variantides, et ongi läbi sõela valitud loomult andekamad, siis mitte drilli tulemusel, vaid läbi erinevate katsete, mida praegu loomulikult ei tehta. Põhimõtteliselt ei keela ju keegi sellist kooli asutada lastevanematel, kel selline soov.

Kui me räägime nn eliitkoolidest, siis see ettekujutus, et sinna kogunevad need andekamad, ei pea paraku paika. Katsed küll tehakse, aga nendeks õpitakse ja õpetatakse, nikerdatakse sissekirjutusi jne. Loomulikult on neid, kes on ja jäävadki andekaks, aga paraku mitte kõik.
Ja ka nõrgemad ei tarvitse sugugi jääda nõrgaks, millest selline ettekujutus? Ma võin kindlalt väita, et eliitkoolidest kukub välja algselt andekaid lapsi ja sinna pääseb neid, kes seda algul polnud. Näiteid enda tutvusringkonnas võtta.
Ühesõnaga, minu hinnangul on paremaid variante, kui koolikatsed. Selekteerimine on ok, aga see peaks toimuna hiljem. Tegelikult teeb gümnaasium selle töö ära, ei oma mingit tähtsust, milises põhikoolis käisid, kui oled tubli, saad ikka valitud gümnaasiumisse sisse. Või siis mitte.

[Külaline]

Ma nii üleüldiselt tahaks vahelduseks kuulda, et riik kavatseb hoopis midagi seni keelatut lubama hakata. Muidu tekib tunne, et elamegi juba vanglas: kõik on ära keelatud.

[Külaline]

Seda annaks muidugi korraldada erakooli variantides, et ongi läbi sõela valitud loomult andekamad, siis mitte drilli tulemusel, vaid läbi erinevate katsete, mida praegu loomulikult ei tehta. Põhimõtteliselt ei keela ju keegi sellist kooli asutada lastevanematel, kel selline soov.

Kui me räägime nn eliitkoolidest, siis see ettekujutus, et sinna kogunevad need andekamad, ei pea paraku paika. Katsed küll tehakse, aga nendeks õpitakse ja õpetatakse, nikerdatakse sissekirjutusi jne. Loomulikult on neid, kes on ja jäävadki andekaks, aga paraku mitte kõik.
Ja ka nõrgemad ei tarvitse sugugi jääda nõrgaks, millest selline ettekujutus? Ma võin kindlalt väita, et eliitkoolidest kukub välja algselt andekaid lapsi ja sinna pääseb neid, kes seda algul polnud. Näiteid enda tutvusringkonnas võtta.
Ühesõnaga, minu hinnangul on paremaid variante, kui koolikatsed. Selekteerimine on ok, aga see peaks toimuna hiljem. Tegelikult teeb gümnaasium selle töö ära, ei oma mingit tähtsust, milises põhikoolis käisid, kui oled tubli, saad ikka valitud gümnaasiumisse sisse. Või siis mitte.

Jälle ma ei saa aru. Miks erakoolides see on okei, aga riiklikes koolides mitte? Suhtumine tundub olema, nagu eliitkooli lapsed võtaks teiste koolide lastelt midagi ära. Mida siis? Ja see on ikka vägagi soovmõtlemine, et kõik need lapsed sinna eliitkoolidesse ainult drilli tulemusel sisse saavad ning pärast hirmsasti hädas on. No ega ei ole küll nii. Mõni üks on selline üleõpetatud laps, enamasti on need lapsed ikkagi lihtsalt keskmisest targemad ning (see pole vähem oluline) äärmiselt haridusele orienteeritud peredest. See on sihuke hapude viinamarjade jutt, kuidas kõik on tohutult ebaaus ja vale nende eliitkoolide ümber.
Sellega, et tegelik diferentseerumine hakkab toimuma hiljem, olen ma muidugi täiesti nõus, aga see peaks siiski toimuma varem kui gümnaasiumis. 6-9. klass on juba raisatud aeg, kui andekas laps tiksub nõrgas koolis. Jõukam/motiveeritum pere arendab teda ehk läbi huvitegevuse, aga alati see ju nii ei lähe. Ja kui noorel on igav, siis kipub ta tegevust otsima, mis elu huvitavaks teeks. Nii võib hoopis halvale teele juhtuda ja gümnaasiumi ajaks on noor juba kadunud hing.

[Külaline]

Nüüd plaanitakse loositõmbamist. Selle varjus saab ju just nägude järgi valide või tuttavatele koolikohti kindlustada.

Mina olin ka tark laps, tavakoolis, ja mind ei arendanud see kuidagi, et pidin ootama, kui õpetaja üht ja sama teemat mitu tundi järjest selgitab, sest osad ei saanud aru. Miks targad lapsed end alla suruma peavad ja nõrgematega samas koolis või klassis olema?

Sellel lihtsal põhjusel, et iga kett (ühiskond) on nii tugev, kui ta nõrgad lülid. Targad lapsed saavad alati hakkama, õpetaja saaks vajadusel lisaülesandeid anda (lapsevanema soovitusel näiteks), ja tegelikult on nad ka vähemuses. Kui aga see suurem osa kukub välja, sest kaotab enesehinnangu ja ei hakkagi pingutama, sest "niikuinii hakkama ei saa", kaotame suure osa potensiaalist, mis jääb realiseerumata. Edukas on just see ühiskond, kus vähem andekatega koolis tööd tehakse. Mida vähem õpinguid, seda suurem ka vastuvõtlikkus libateadustele.
Ja see, et keegi on tark laps, ei garanteeri paraku, et ta seda ka täiskasvanuna on, nagu elu pidevalt on näidanud.

Inimese teeb tugevaks see, kui tal on piisavalt tema võimetele vastavaid väljakutseid, mis sunnivad teda pingutama. Kui me paneme tugevad koos nõrkadega kokku ja kogu aur läheb nõrkade tagant utsitamisele - sest tugevad on niigi tugevad -, siis pole neil tugevatel mingit motivatsiooni pingutada ning põhikoolis on nad kahelised, sest neil puudub igasugune õpiharjumus, kuna algkoolis libisesid nad sujuvalt niisamagi läbi.

[Külaline]

Seda annaks muidugi korraldada erakooli variantides, et ongi läbi sõela valitud loomult andekamad, siis mitte drilli tulemusel, vaid läbi erinevate katsete, mida praegu loomulikult ei tehta. Põhimõtteliselt ei keela ju keegi sellist kooli asutada lastevanematel, kel selline soov.

Kui me räägime nn eliitkoolidest, siis see ettekujutus, et sinna kogunevad need andekamad, ei pea paraku paika. Katsed küll tehakse, aga nendeks õpitakse ja õpetatakse, nikerdatakse sissekirjutusi jne. Loomulikult on neid, kes on ja jäävadki andekaks, aga paraku mitte kõik.
Ja ka nõrgemad ei tarvitse sugugi jääda nõrgaks, millest selline ettekujutus? Ma võin kindlalt väita, et eliitkoolidest kukub välja algselt andekaid lapsi ja sinna pääseb neid, kes seda algul polnud. Näiteid enda tutvusringkonnas võtta.
Ühesõnaga, minu hinnangul on paremaid variante, kui koolikatsed. Selekteerimine on ok, aga see peaks toimuna hiljem. Tegelikult teeb gümnaasium selle töö ära, ei oma mingit tähtsust, milises põhikoolis käisid, kui oled tubli, saad ikka valitud gümnaasiumisse sisse. Või siis mitte.

Jälle ma ei saa aru. Miks erakoolides see on okei, aga riiklikes koolides mitte? Suhtumine tundub olema, nagu eliitkooli lapsed võtaks teiste koolide lastelt midagi ära. Mida siis? Ja see on ikka vägagi soovmõtlemine, et kõik need lapsed sinna eliitkoolidesse ainult drilli tulemusel sisse saavad ning pärast hirmsasti hädas on. No ega ei ole küll nii. Mõni üks on selline üleõpetatud laps, enamasti on need lapsed ikkagi lihtsalt keskmisest targemad ning (see pole vähem oluline) äärmiselt haridusele orienteeritud peredest. See on sihuke hapude viinamarjade jutt, kuidas kõik on tohutult ebaaus ja vale nende eliitkoolide ümber.
Sellega, et tegelik diferentseerumine hakkab toimuma hiljem, olen ma muidugi täiesti nõus, aga see peaks siiski toimuma varem kui gümnaasiumis. 6-9. klass on juba raisatud aeg, kui andekas laps tiksub nõrgas koolis. Jõukam/motiveeritum pere arendab teda ehk läbi huvitegevuse, aga alati see ju nii ei lähe. Ja kui noorel on igav, siis kipub ta tegevust otsima, mis elu huvitavaks teeks. Nii võib hoopis halvale teele juhtuda ja gümnaasiumi ajaks on noor juba kadunud hing.

Erakoolid saaksid näiteks keskenduda reaalainetele, korraldada õppereise jm, mida siis vanemad loomulikult kinni maksavad. Motivatsiooni oleks piisavalt.
Miks raisatud aeg? AInult sel juhul, kui kogu lapse areng jätta ainult koolile. Vanemad ise saaksid jätkata samal ajal oma lapse arendamist nagu soovivad, on palju lisavõimalusi, et sel andeka lapsel igav ei hakkaks. Halvale teele seega ei lähe ükski andekas laps, kui vanemad temaga tegelevad, reeglina on ikka siis põhjuseks tähelepanuvajadus ja soov kuhugi kuuluda.