Riik soovib keelata katsed 1.klassi

[Külaline]

Ma just mõtlengi, et miks peab enne kooli oskama lugeda. Milleks siis kool on.

Lihtsalt selliseid lapsi on, kes omast huvist oskavad. Mida siis sellistega teha?

Selle taga on ikkagi sotsiaalne taust, vanemad on tavaliselt paremal järjel. Parem kodune keskkond ja arendavad mänguasjad jne. Kui laps on seetõttu algõppes tubli, pole sel mingit seost lapsest tuleneva andekusega. Sealjuures on tehtud uurimusi neist, kes lapsena olid justkui imelapsed. Kuhu nad kaovad, enamik neist on täiesti keskpärased täisealised inimesed.

[iiR]

See on nii palju mitmekihilisem teema ju. Kui oleks olemas mingi universaalselt õige lahendus, siis seda kasutataks. Paraku pole. Seda on hästi palju uuritud, kui ulatuslikult ja kahjulikult mõjutab hariduslik segregatsioon ühiskonda, osalt on see paratamatu (suuremates kohtades üldiselt on rohkem lapsi, rohkem õpetajaid, kelle hulgast valida, jõukamad pered jne), osalt võimendatud (katsetega koolid päris kindlasti võimendavad seda tublisti). Teisalt väärivadki päriselt andekad või ka lihtsalt keskmisest suurema õpihuviga lapsed keskkonda, mis seda õpihuvi toetaks. Aga kolmandast küljest väärivad ka lapsed, kes tulevad keskmisest väiksema õpihuviga keskkonnast või elavad lihtsalt nö vales kohas (mitte-Tallinnas, mitte-Tartus või 20 km raadiuses neist linnadest - st suurem osa Eesti koolilastest tegelikult) õpikeskkonda, mis nende õpihuvi ärataks, toetaks ja võimaldaks nende potentsiaalsetel annetel realiseeruda. Olla keskmiselt tubli ja nutikas laps linnas, kui sul on enamvähem matsu jagavad vanemad, tagab lapsele üsna kergesti koha heas koolis ja kindlustab ta arendava koolitee nii enamvähem 9 aastaks, aga olla sarnaste võimetega laps mujal Eestis tähendab seda, et kõik sõltub juhusest: sellest, millise kooli lähedal sa elama juhtud, kas sinna leitakse sel ajal, kui sina õpid, viimaks ometi matemaatikaõpetaja või ei, kes satuvad su klassi, millise mentaalsuse ja eesmärkidega on klassikaaslaste pered jne jne jne.

Lõppude lõpuks saab õppida igal pool, väga andekas laps, väga intelligentsete perede järeltulijad saavad igatahes kätte, mis vaja, aga just need tugevad keskmised või hilised või mingil spetsiifilisemal alal andekad lapsed, keda Tallinnagi eliitkoolid suuremalt jaolt täis on, on võrreldamatult teises olukorras. Lisan, et on äärmiselt toredaid ja hea tasemega maakoole ka loomulikult ja väikestel koolidel, väikestel klassidel on plusse, mis osa õpilaste jaoks võivad miinused vabalt üles kaaluda.

Päriselt oleks aga normaalne, et haridus, mis koolidest saadakse, oleks enamvähem ühtlaselt tugev. Et ei saaks olla nii, et 10 aasta jooksul ühte pisikesse kooli matemaatikaõpetajat ei leitagi, vaid seda ainet annab klassiõpetaja või aastase lepinguga mittepedagoogid, et poleks võimalik, et b-keele valiku dikteerib asjaolu, et ainus keel, mida selles piirkonnas keegi on nõus õpetama, on vene keel, et poleks võimalik, et aastaid ei leita kooli eripedagoogi, logopeedi või psühholoogi, kuigi neid oleks väga vaja, ja et poleks võimalik, et aastakümneid ripub kooli kohal sulgemisoht, mis muudab igasuguse reaalse ja emotsionaalse panustamise sellesse kooli natuke kaheldavaks. Kõik lapsed väärivad õppimist maksimaalselt toetavat keskkonda, mitte ainult need, kes ise või vanemate agarusest katsetel edukad olid. Ja kõik lihtsalt ei mahu suurlinnadesse elama, neid teisi, maalolijaid, on riigil täpselt sama palju vaja! Seega tuleks küll välja mõelda mehhanismid, mis Eesti kooli ühtlustaksid, meelitaksid tegijaid õpetajaid mujale kui pealinna ja see tõenäoliselt saab tähendada rahastamise ümberkorraldamist, diferentseeritud palgasüsteeme jne. Fakt on seegi, et isegi kui kaotada katsed 1. klassidesse ja muuta pregused eliitkoolid nime poolest tavalistesks koolideks, siis sisuline muutus, mis kaasneks, oleks vähene, sest inimesed ju ikka teaksid, et need on tugevad koolid, ikka leitaks viise (nt elukohaga susserdades) oma lapsi sinna viia ja ikka tekiks hariduslikult motiveeritum kogukond nende koolide ümber.

[Külaline]

Fakt on seegi, et isegi kui kaotada katsed 1. klassidesse ja muuta pregused eliitkoolid nime poolest tavalistesks koolideks, siis sisuline muutus, mis kaasneks, oleks vähene, sest inimesed ju ikka teaksid, et need on tugevad koolid, ikka leitaks viise (nt elukohaga susserdades) oma lapsi sinna viia ja ikka tekiks hariduslikult motiveeritum kogukond nende koolide ümber.

Su jutt on õige, aga põhjendust 1. klassi katsetega koolide likvideerimiseks siit ju ei tule, nagu sa ka ise märkad. Las nad olla, tegeleks pärisprobleemidega - just nendega, mida loetled. 1. klassi katsed ei muuda midagi ei paremaks ega halvemaks.

[Külaline]

Praegusel ajal on algõpe viidud lasteaeda, seal õpitakse tähti-numbreid jmt. Küllap sa ise ka said juba lasteaias põhja alla või olid vanemad, kes suunasid.

Ma ei käinud lasteaias. Vanavanemad hoidsid ja aitasid vajadusel, aga olen alati selline ise pusija olnud.

[iiR]

Fakt on seegi, et isegi kui kaotada katsed 1. klassidesse ja muuta pregused eliitkoolid nime poolest tavalistesks koolideks, siis sisuline muutus, mis kaasneks, oleks vähene, sest inimesed ju ikka teaksid, et need on tugevad koolid, ikka leitaks viise (nt elukohaga susserdades) oma lapsi sinna viia ja ikka tekiks hariduslikult motiveeritum kogukond nende koolide ümber.

Su jutt on õige, aga põhjendust 1. klassi katsetega koolide likvideerimiseks siit ju ei tule, nagu sa ka ise märkad. Las nad olla, tegeleks pärisprobleemidega - just nendega, mida loetled. 1. klassi katsed ei muuda midagi ei paremaks ega halvemaks.

Jah, olengi sellega täiesti päri. Ma ei usu samuti, et see katsete keelamine mingit tegelikku laiemat tulu toob.

[Külaline]

See ongi peamiselt ainult Tallinna probleem. Tallinlased on agarad küll nõus sellega, et toredaid maakoole kinni pannakse ja maalapsed (st väljaspool Tallinnat-Tartut) kaugemale kooli hakkaksid sõitma. Nüüd kui on vastupidine olukord, seakisa lahti.

Kas sa arvad, et tallinlaste käes küsitakse nõusolekut enne iga maakooli sulgemist? Avaldan saladuse: ei küsita. Küll aga saavad tallinlased vajadusel kaugemalt kooli sõidetud ega näe keegi selles probleemi, kui kool ei asu mõnesaja meetri raadiuses. See ongi puhtalt mingi maainimeste loogika, et igas külas peab tingimata kool asuma, et siis saaks kurta, et seal ei ole õpetajaid ega rahastust. Tallinnas sõidabki mõni tund aega kooli ja on rahul, sest kõik tingimused heaks hariduseks on olemas. Miks sama loogika maainimestele ei sobi?

[Külaline]

See ongi peamiselt ainult Tallinna probleem. Tallinlased on agarad küll nõus sellega, et toredaid maakoole kinni pannakse ja maalapsed (st väljaspool Tallinnat-Tartut) kaugemale kooli hakkaksid sõitma. Nüüd kui on vastupidine olukord, seakisa lahti.

Kas sa arvad, et tallinlaste käes küsitakse nõusolekut enne iga maakooli sulgemist? Avaldan saladuse: ei küsita. Küll aga saavad tallinlased vajadusel kaugemalt kooli sõidetud ega näe keegi selles probleemi, kui kool ei asu mõnesaja meetri raadiuses. See ongi puhtalt mingi maainimeste loogika, et igas külas peab tingimata kool asuma, et siis saaks kurta, et seal ei ole õpetajaid ega rahastust. Tallinnas sõidabki mõni tund aega kooli ja on rahul, sest kõik tingimused heaks hariduseks on olemas. Miks sama loogika maainimestele ei sobi?

See oli nüüd küll inetult öeldud. Mina olen elupõline tallinlane, tegelikult juba mitmendat põlve, aga nii rumala jutu peale ei oskagi midagi kosta.
Maal, erinevalt Tallinnast ei hakka trammid-bussid juba kella kuuest sõitma, mingi 10-minutilise intervalliga. Tunniajane bussisõit Tallinnas on tõesti enda valik meelepärasesse kooli, kuid maal on ainus valik, kas on kool või ei ole kooli.

[Külaline]

Mina olen elupõline tallinlane, tegelikult juba mitmendat põlve, aga nii rumala jutu peale ei oskagi midagi kosta.
Maal, erinevalt Tallinnast ei hakka trammid-bussid juba kella kuuest sõitma, mingi 10-minutilise intervalliga. Tunniajane bussisõit Tallinnas on tõesti enda valik meelepärasesse kooli, kuid maal on ainus valik, kas on kool või ei ole kooli.

Kui sa oleksid tallinlane, siis sa sellist juttu ei räägiks.

Minu kodu juurest Tallinnas läheb kesklinna üks buss, mis käib 2 korda tunnis. Pühapäeval läheb viimane buss kesklinna poole kell 17.49.
Olen elanud ka Tallinnast pea 300km kaugusel ja 15km raadiuses oli vähemalt 3 kooli (neist üks erakool) ning igaüks leidis oma perele meelepärase. Kõik need töötavad tänaseni.

Naiivne on arvata, et Tallinn on mingi imede maa, kus transport liigub iga 10 minuti tagant ja kus kõik soovijad saavad lapse panna sinna kooli, kuhu tahavad. Kui see nii oleks, siis seda teemat siin ei olekski.

[Külaline]

Isegi Pärnus võib ühest linna ostast teise otsa kooli sõitmisele tund aega kuluda.
Mul oli küll kool jalutuskäigu kaugusel aga vanaema elas teises linna otsas ja kogu kodus välja minemise varuga ja bussiga sõit läks umbes tund kokku.

[Külaline]

Mina olen elupõline tallinlane, tegelikult juba mitmendat põlve, aga nii rumala jutu peale ei oskagi midagi kosta.
Maal, erinevalt Tallinnast ei hakka trammid-bussid juba kella kuuest sõitma, mingi 10-minutilise intervalliga. Tunniajane bussisõit Tallinnas on tõesti enda valik meelepärasesse kooli, kuid maal on ainus valik, kas on kool või ei ole kooli.

Kui sa oleksid tallinlane, siis sa sellist juttu ei räägiks.

Minu kodu juurest Tallinnas läheb kesklinna üks buss, mis käib 2 korda tunnis. Pühapäeval läheb viimane buss kesklinna poole kell 17.49.
Olen elanud ka Tallinnast pea 300km kaugusel ja 15km raadiuses oli vähemalt 3 kooli (neist üks erakool) ning igaüks leidis oma perele meelepärase. Kõik need töötavad tänaseni.

Naiivne on arvata, et Tallinn on mingi imede maa, kus transport liigub iga 10 minuti tagant ja kus kõik soovijad saavad lapse panna sinna kooli, kuhu tahavad. Kui see nii oleks, siis seda teemat siin ei olekski.

Olen-olen tallinlane, praegu mustamäelane. Kui võtan oma maja lähedased paar-kolm bussipeatust, saab siit paari peatuse kaugusel olevatesse Nõmme või Rahumäe põhikooli, nr 33 bussiga Nõmme gümnaasiumi, jalgsikäigu kaugusel on Mustamäe gümnaasium ja MURG Paar peatust nr 37 bussiga on 32.Keskkool, Saksa gümnaasium, ARTE ja Tehnikagümnaasium. Teises suunas 3-4 peatust on Õismäe. Vähe?
Samadest peatustest saab kesklinna või Balti jaama (GAG).

[Külaline]

Olen-olen tallinlane, praegu mustamäelane. Kui võtan oma maja lähedased paar-kolm bussipeatust, saab siit paari peatuse kaugusel olevatesse Nõmme või Rahumäe põhikooli, nr 33 bussiga Nõmme gümnaasiumi, jalgsikäigu kaugusel on Mustamäe gümnaasium ja MURG Paar peatust nr 37 bussiga on 32.Keskkool, Saksa gümnaasium, ARTE ja Tehnikagümnaasium. Teises suunas 3-4 peatust on Õismäe. Vähe?
Samadest peatustest saab kesklinna või Balti jaama (GAG).

Sinul on nii, aga kõigil ei ole. Mõni elab maal ka koolimaja kõrval, see ei tähenda, et kõik seda teevad. Sa oled nagu Kaja Kallas, kes arvab, et kui tema vanemad on rikkad pensionärid, siis on seda kõik pensionärid.

[Külaline]

Olen-olen tallinlane, praegu mustamäelane. Kui võtan oma maja lähedased paar-kolm bussipeatust, saab siit paari peatuse kaugusel olevatesse Nõmme või Rahumäe põhikooli, nr 33 bussiga Nõmme gümnaasiumi, jalgsikäigu kaugusel on Mustamäe gümnaasium ja MURG Paar peatust nr 37 bussiga on 32.Keskkool, Saksa gümnaasium, ARTE ja Tehnikagümnaasium. Teises suunas 3-4 peatust on Õismäe. Vähe?
Samadest peatustest saab kesklinna või Balti jaama (GAG).

Sinul on nii, aga kõigil ei ole. Mõni elab maal ka koolimaja kõrval, see ei tähenda, et kõik seda teevad. Sa oled nagu Kaja Kallas, kes arvab, et kui tema vanemad on rikkad pensionärid, siis on seda kõik pensionärid.

Ma olen praegu lihtne mustamäelane, mitte Kaja Kallas.
Ja see, mida öelda tahtsin, on see, et tallinlastel on koolide osas kordades rohkem valikuid kui maainimestel.

[Külaline]

Siin on tõesti suur vahe, kas lapsevanem loeb raamatuid ja mängib lapsega lauamänge ning lugemine tuleb lihtsalt mängu sees iseenesest, või tegeletakse eraõpetajaga spetsiaalselt eliitkooli sisse saamiseks. Tegeikult pole sellel ka ju häda midagi, on ainult üks aga: kui laps tajub vanemate ootuseid oma hakkama saamiseks ülemäära tõsiselt ja see ajas süveneb. Samas erinevad ajuosad valmivad kõigil eri tempos ja algne edukus mingil alal võib muutuda hiljem hoopis erinevas suunas. Kui nüüd siis see edukuse etalon piltlikult on peale jäänud, võib laps survestada end tulemustele tempos, mis tegelikult talle pole omane või ka tavapärasel viisil jõukohane. Tagajärjeks ärevushäired ja antidepressandid, mille kasutajate hulk gümnaasiumõppes pole kaugltki väike.
Loomulikult on neid, kes ongi andekamad ja seda ilma igasuguste probleemideta. Aga on ka neid, kes pole. Kahjuks on siiski väga palju vanemaid, kes elavad läbi lapse võimekuse, räägivad sellest pidevalt ja kakrjuvad suusaraja kõrval hääle kahedaks. Jumal hoidku, kui keegi juhtub siis võsukese võiduvõimalusele takistuseks saama. Ja seda siis põhikooli laste puhul. Paratamatult hakkab laps sellist reageeringut nähes juba ette närveerima oma tulemuste pärast -misiganes alal. See on minu arvates tõeline probleem tänapäeval. Pole siis imestada, miks ärevushäireid on nii palju.

[Külaline]

Siin on tõesti suur vahe, kas lapsevanem loeb raamatuid ja mängib lapsega lauamänge ning lugemine tuleb lihtsalt mängu sees iseenesest, või tegeletakse eraõpetajaga spetsiaalselt eliitkooli sisse saamiseks. Tegeikult pole sellel ka ju häda midagi, on ainult üks aga: kui laps tajub vanemate ootuseid oma hakkama saamiseks ülemäära tõsiselt ja see ajas süveneb. Samas erinevad ajuosad valmivad kõigil eri tempos ja algne edukus mingil alal võib muutuda hiljem hoopis erinevas suunas. Kui nüüd siis see edukuse etalon piltlikult on peale jäänud, võib laps survestada end tulemustele tempos, mis tegelikult talle pole omane või ka tavapärasel viisil jõukohane. Tagajärjeks ärevushäired ja antidepressandid, mille kasutajate hulk gümnaasiumõppes pole kaugltki väike.
Loomulikult on neid, kes ongi andekamad ja seda ilma igasuguste probleemideta. Aga on ka neid, kes pole. Kahjuks on siiski väga palju vanemaid, kes elavad läbi lapse võimekuse, räägivad sellest pidevalt ja kakrjuvad suusaraja kõrval hääle kahedaks. Jumal hoidku, kui keegi juhtub siis võsukese võiduvõimalusele takistuseks saama. Ja seda siis põhikooli laste puhul. Paratamatult hakkab laps sellist reageeringut nähes juba ette närveerima oma tulemuste pärast -misiganes alal. See on minu arvates tõeline probleem tänapäeval. Pole siis imestada, miks ärevushäireid on nii palju.

Igas valdkonnas leidub mõni, kes selle pea peale pöörab. See ei tähenda, et kogu süsteem halb on ja ära tuleks keelata.

[Külaline]

Siin on tõesti suur vahe, kas lapsevanem loeb raamatuid ja mängib lapsega lauamänge ning lugemine tuleb lihtsalt mängu sees iseenesest, või tegeletakse eraõpetajaga spetsiaalselt eliitkooli sisse saamiseks. Tegeikult pole sellel ka ju häda midagi, on ainult üks aga: kui laps tajub vanemate ootuseid oma hakkama saamiseks ülemäära tõsiselt ja see ajas süveneb. Samas erinevad ajuosad valmivad kõigil eri tempos ja algne edukus mingil alal võib muutuda hiljem hoopis erinevas suunas. Kui nüüd siis see edukuse etalon piltlikult on peale jäänud, võib laps survestada end tulemustele tempos, mis tegelikult talle pole omane või ka tavapärasel viisil jõukohane. Tagajärjeks ärevushäired ja antidepressandid, mille kasutajate hulk gümnaasiumõppes pole kaugltki väike.
Loomulikult on neid, kes ongi andekamad ja seda ilma igasuguste probleemideta. Aga on ka neid, kes pole. Kahjuks on siiski väga palju vanemaid, kes elavad läbi lapse võimekuse, räägivad sellest pidevalt ja kakrjuvad suusaraja kõrval hääle kahedaks. Jumal hoidku, kui keegi juhtub siis võsukese võiduvõimalusele takistuseks saama. Ja seda siis põhikooli laste puhul. Paratamatult hakkab laps sellist reageeringut nähes juba ette närveerima oma tulemuste pärast -misiganes alal. See on minu arvates tõeline probleem tänapäeval. Pole siis imestada, miks ärevushäireid on nii palju.

Igas valdkonnas leidub mõni, kes selle pea peale pöörab. See ei tähenda, et kogu süsteem halb on ja ära tuleks keelata.

Õige, kui tegemist oleks mõnega, aga kahjuks on asi vastupidi end keeranud. Nõudmised on väga palju kasvanud, aga inimese aju on jäänud ikka samasuguseks. See pidev teistega võrdlemine ja edu elamuse puudumine võib paljude potensiaali juba eos maha suruda. Seetõttu ilmselt arvateksegi, et algul võiks kõigil võrdsed võimalused olla. Lihtne lahendus olekski edaspidi lihtsalt teha nn süvendatud õppega klasse. Lai või kitsas matemaatika, praktiline füüsika või teroreetiline jne, jne. Andekamatele ekstra võimalused ehk siis ülepea rohkem võiks valikuid olla.

[Külaline]

Mina olen elupõline tallinlane, tegelikult juba mitmendat põlve, aga nii rumala jutu peale ei oskagi midagi kosta.
Maal, erinevalt Tallinnast ei hakka trammid-bussid juba kella kuuest sõitma, mingi 10-minutilise intervalliga. Tunniajane bussisõit Tallinnas on tõesti enda valik meelepärasesse kooli, kuid maal on ainus valik, kas on kool või ei ole kooli.

Kui sa oleksid tallinlane, siis sa sellist juttu ei räägiks.

Minu kodu juurest Tallinnas läheb kesklinna üks buss, mis käib 2 korda tunnis. Pühapäeval läheb viimane buss kesklinna poole kell 17.49.
Olen elanud ka Tallinnast pea 300km kaugusel ja 15km raadiuses oli vähemalt 3 kooli (neist üks erakool) ning igaüks leidis oma perele meelepärase. Kõik need töötavad tänaseni.

Naiivne on arvata, et Tallinn on mingi imede maa, kus transport liigub iga 10 minuti tagant ja kus kõik soovijad saavad lapse panna sinna kooli, kuhu tahavad. Kui see nii oleks, siis seda teemat siin ei olekski.

Olen-olen tallinlane, praegu mustamäelane. Kui võtan oma maja lähedased paar-kolm bussipeatust, saab siit paari peatuse kaugusel olevatesse Nõmme või Rahumäe põhikooli, nr 33 bussiga Nõmme gümnaasiumi, jalgsikäigu kaugusel on Mustamäe gümnaasium ja MURG Paar peatust nr 37 bussiga on 32.Keskkool, Saksa gümnaasium, ARTE ja Tehnikagümnaasium. Teises suunas 3-4 peatust on Õismäe. Vähe?
Samadest peatustest saab kesklinna või Balti jaama (GAG).

Koolide arv ei mängi mingit rolli, kui sa seal lähedal ei ela. Minu laps ei saanud näiteks omal ajal 32.kooli, sest piirkonnalapsed täitsid klassid ära. Meie piirkonnas jälle üldse kooli polnud. Lõpuks läks seetõttu erakooli.

[Külaline]

Paljud pole mingit vara küpsenud, vaid vanemad on neile juba enne kooli õpetajad ja kursused palganud, kus neid nagu kutsikaid treenitakse, et eliitkooli sisse saada.

Huvitav, et need sinu "kutsikateks" kutsutud suudavad kogu kooliaja edukad olla ja edasigi õppima suunduda...

Mida tähendab edukad? Terve klassiätis lapsi on kooliajal edukad? Jah paljudele jäävadki terveks kooliajaks kõrvale palgatud eraõpetajad ja päris paljud neist tarbivaid antidepressante. Mõnuainete levimisest eliitkoolidest on aeg-ajalt artikleid.

Elan väikelinnas, kus on valida ainult üks kool. Iga aastal on ka kuldmedaleid, hõbemedaleid, kes saavad sisse kõrgkoolidesse kuhu iganes soovivad.
Seega ei ole ikka küll takistuseks see, et sa oled ühes klassis lastega, kellel on erinev tase ja õpihimu. Õpid varakult kogema, et inimesed on erinevad ja kõik ei ole edukad su ümber.

[Külaline]

Paljud pole mingit vara küpsenud, vaid vanemad on neile juba enne kooli õpetajad ja kursused palganud, kus neid nagu kutsikaid treenitakse, et eliitkooli sisse saada.

Huvitav, et need sinu "kutsikateks" kutsutud suudavad kogu kooliaja edukad olla ja edasigi õppima suunduda...

Mida tähendab edukad? Terve klassiätis lapsi on kooliajal edukad? Jah paljudele jäävadki terveks kooliajaks kõrvale palgatud eraõpetajad ja päris paljud neist tarbivaid antidepressante. Mõnuainete levimisest eliitkoolidest on aeg-ajalt artikleid.

Elan väikelinnas, kus on valida ainult üks kool. Iga aastal on ka kuldmedaleid, hõbemedaleid, kes saavad sisse kõrgkoolidesse kuhu iganes soovivad.
Seega ei ole ikka küll takistuseks see, et sa oled ühes klassis lastega, kellel on erinev tase ja õpihimu. Õpid varakult kogema, et inimesed on erinevad ja kõik ei ole edukad su ümber.

Medal ja ülikooli sisse saamine pole tänapäeval mitte kuidagi seotud.
Mõnuaineid ei tarbi ainult eliitkoolide õpilased, neist on lihtsalt lahedam rääkida. Ja eks mingil määral on seal ka jõukamad lapsed.

[Külaline]

Kui ka keelatskse, siis probleem, et on koole, kuhu on koha soovijaid 10x rohkem, kui võimalik vastu võtta, ei kao. Siis hajatskse lihtsskt tegema "vestlusi" või mida iganes välja mõeldakse, et dotti saada, keda vastu võtta.

[Külaline]

Ma just mõtlengi, et miks peab enne kooli oskama lugeda. Milleks siis kool on.

:O Elementaarne, et laps loeb soravalt kirjatähtedes raamatut enne esimesse klassi minekut.