Kas peab oma eluga kuhugi jõudma?

[Külaline]

Miks surmakuulutustest saab lugeda- sa läksid vara ära, su töö jäi pooleli.
Või Sul jäi veel palju asju tegemata.
Selles valguses on nagu see millegi tegemine elus ikka tähtis.

Sest need ongi inimesed, kes oma eluga midagi asjalikku on teinud, aktiivsed olnud, kogukonda/ühiskonda panustanud vms. Niisama molutajate kohta seda tõenäoliselt ei kirjutata.

[Külaline]

Kas peab oma eluga kuhugi jõudma?

Iga elus organism on pidevas muutumises ja arengus. Ainult elutud asjad püsivad muutumatuna. Nii et jah, võiks küll oma eluga kuhugi jõuda, mitte 100 aastat vegeteerida.

[Külaline]

Miks surmakuulutustest saab lugeda- sa läksid vara ära, su töö jäi pooleli.
Või Sul jäi veel palju asju tegemata.
Selles valguses on nagu see millegi tegemine elus ikka tähtis.

Sest need ongi inimesed, kes oma eluga midagi asjalikku on teinud, aktiivsed olnud, kogukonda/ühiskonda panustanud vms. Niisama molutajate kohta seda tõenäoliselt ei kirjutata.

Aga mis see asjalik on? Mäletan, et ühes (ei olnud eesti tehtud, vist briti) dokumentaalsaates oli üks autojuht, kes ütles, et kui ma lähen poodi süüa ostma, muutub meel rõõmsaks mõttest, et see kaup on ju minu toodud.

Mingipärast tundub, et varem, eelmiste põlvkondade hulgas oli sellise suhtumisega inimesi rohkem. Nüüd on neid kuidagi vähem.

Miks? Ma arvan, et üks põhjus on, et noortele surutakse ambitsioonikust peale. Jah, osale inimestest see ambitsioonikus ja "ma pean midagi erilist saavutama" olemuslikult sobib ja polegi häda midagi. Näiteks on neid, kes on kindlad, et tahavad keeruliste operatsioonide tegemise hästi ära õppida, saavadki kirurgiks ja sealt edasi juba tippkirurgiks, sõidavad üle maailma mööda erialakonverentse - ja neile see sobib. Või kes tunnevad tahtmist saada edukaks äriinimeseks, tegutsevad selle nimel ja mingi aja pärast saavadki.

Kuid kindlasti see saavutustekeskne elu ei sobi olemuslikult kõigile. Osa on loomult tagasihoidlikumad ja vähem ambitsioonikamad. Neil võib pealsurutud ambitsioonikus, just seesama, et peab oma eluga kuhugi jõudma, olla hoopis stressi tekitav, õnnetuks tegev.

Ikka tuuakse kuhugi jõudnu vastandiks vegeteerija. Umbes, et teed silmapaistvat karjääri - või vegeteerid. Tegelikult pole ju ainult kaks äärmust. Küllalt palju inimesi tegeleb millegagi, mis on asjalik ja millekski vajalik, aga laiemat tähelepanu pälvimata.

[Külaline]

Miks surmakuulutustest saab lugeda- sa läksid vara ära, su töö jäi pooleli.
Või Sul jäi veel palju asju tegemata.
Selles valguses on nagu see millegi tegemine elus ikka tähtis.

Sest need ongi inimesed, kes oma eluga midagi asjalikku on teinud, aktiivsed olnud, kogukonda/ühiskonda panustanud vms. Niisama molutajate kohta seda tõenäoliselt ei kirjutata.

Aga mis see asjalik on? Mäletan, et ühes (ei olnud eesti tehtud, vist briti) dokumentaalsaates oli üks autojuht, kes ütles, et kui ma lähen poodi süüa ostma, muutub meel rõõmsaks mõttest, et see kaup on ju minu toodud.

Mingipärast tundub, et varem, eelmiste põlvkondade hulgas oli sellise suhtumisega inimesi rohkem. Nüüd on neid kuidagi vähem.

Miks? Ma arvan, et üks põhjus on, et noortele surutakse ambitsioonikust peale. Jah, osale inimestest see ambitsioonikus ja "ma pean midagi erilist saavutama" olemuslikult sobib ja polegi häda midagi. Näiteks on neid, kes on kindlad, et tahavad keeruliste operatsioonide tegemise hästi ära õppida, saavadki kirurgiks ja sealt edasi juba tippkirurgiks, sõidavad üle maailma mööda erialakonverentse - ja neile see sobib. Või kes tunnevad tahtmist saada edukaks äriinimeseks, tegutsevad selle nimel ja mingi aja pärast saavadki.

Kuid kindlasti see saavutustekeskne elu ei sobi olemuslikult kõigile. Osa on loomult tagasihoidlikumad ja vähem ambitsioonikamad. Neil võib pealsurutud ambitsioonikus, just seesama, et peab oma eluga kuhugi jõudma, olla hoopis stressi tekitav, õnnetuks tegev.

Ikka tuuakse kuhugi jõudnu vastandiks vegeteerija. Umbes, et teed silmapaistvat karjääri - või vegeteerid. Tegelikult pole ju ainult kaks äärmust. Küllalt palju inimesi tegeleb millegagi, mis on asjalik ja millekski vajalik, aga laiemat tähelepanu pälvimata.

Üksi olles jah õige. Aga leides kaaslase või otsides kaaslast. Ikka tahetakse ambitsioonikat meest, mitte kes lepib olla nt müüja. Kuigi see amet võib talle meeldida.
Vahel hirmutatakse lapsi et kui sa ei õpi, siis lähed kärulükkajaks. Mingis vanuses võib see lapsele isegi põnev tunduda. Aga siis selgitab vanem töö ja palga seoseid ja teeb selgeks miks peab õppima ja kuhugi jõudma.
Ja küllab see ongi nii. Palk määrab suuresti ambitsioonikuse ja elus kuhugi jõudmise.

[Külaline]

Ainsaks rõõmuks siin elus on söömine ja magamine, miks peaks keegi võõras ütlema, et nii ei tohi, kui see on kõik mis veel naudingut pakub

Aga sa proovi viina juua, see pakub ka naudingut söömisele ja magamisele vahelduseks. Nagunii sured ära, seetõttu ei ole ka oluline, et viin on tervisele kahjulik.

[Tolmukübe]

Kui oled veel noor, siis on ikka oluline, et viin on tervisele kahjulik. Ei see noor nii pea sure, ennem saab viinast tervisehädad külge, surm veel kaugel, kui ennast just surnuks ei joo. Vaat' kui juba vana, nii 70+, siis nagunii varsti minek, võib viinuskat visata. Või lugesin kuskilt, inimene sai kasvaja, hakkas joodikuks, sealt vist mingit rõõmu ammutas.

[Külaline]

Kindlasti peab elus kuhugi jõudma. Eestis tähendab mittekuhugi jõudmine vaesust.

[Külaline]

Kindlasti peab elus kuhugi jõudma. Eestis tähendab mittekuhugi jõudmine vaesust.

Kui ise kuhugi jõuda ei viitsi, siis tuleb vähem selline mees leida, kes on elus kuhugi jõudnud. Eks sellise mehe leidmine ole ka elus kuhugi jõudminel, mis määrab paljut. Näiteks kas elad külas mingi joodikuga või elad luksusmajas koos oligarhiga. Elus lihtsalt peab kuhugi jõudma.

[Külaline]

Jah, see on paratamatu: kõik me jõuame oma eluga ühte ja samasse kohta...

Just, sellepärast ei saagi elust rõõmu tunda ning pole mõtet eesmärke seada, kuna niikuinii kunagi vananen ja suren ära. Nutan ja paanitsen selle pärast iga päev.

Oeh...ma ikka vahel loen seda foorumit ja on silma jäänud sarnased postitused. Kallis inimene, sa vajad abi...
Mina tunnen sama ja tean, et see pole tegelikult normaalne, aga no neid mõtteid ei saa keelata. Minul avaldus see eriti tugevalt pärast sõja algust..need mõtted, et nüüd ongi kõik ja elanud nagu polegi, elust rõõmu tunda pole osanud ja kõik on läbi...Tänaseks olen juba aastatega sealmaal, et pool elu on möödas ja ilusamaks enam midagi ei lähe. Lihtsalt tea, et sa pole üksi, samamoodi mõtlejaid on veel.
Ainsaks rõõmuks siin elus on söömine ja magamine, miks peaks keegi võõras ütlema, et nii ei tohi, kui see on kõik mis veel naudingut pakub.

Kas sul ei ole ravi aidanud nende mõtete osas?

[Külaline]

Jah, see on paratamatu: kõik me jõuame oma eluga ühte ja samasse kohta...

Just, sellepärast ei saagi elust rõõmu tunda ning pole mõtet eesmärke seada, kuna niikuinii kunagi vananen ja suren ära. Nutan ja paanitsen selle pärast iga päev.

Oeh...ma ikka vahel loen seda foorumit ja on silma jäänud sarnased postitused. Kallis inimene, sa vajad abi...
Mina tunnen sama ja tean, et see pole tegelikult normaalne, aga no neid mõtteid ei saa keelata. Minul avaldus see eriti tugevalt pärast sõja algust..need mõtted, et nüüd ongi kõik ja elanud nagu polegi, elust rõõmu tunda pole osanud ja kõik on läbi...Tänaseks olen juba aastatega sealmaal, et pool elu on möödas ja ilusamaks enam midagi ei lähe. Lihtsalt tea, et sa pole üksi, samamoodi mõtlejaid on veel.
Ainsaks rõõmuks siin elus on söömine ja magamine, miks peaks keegi võõras ütlema, et nii ei tohi, kui see on kõik mis veel naudingut pakub.

Pool elu on veel ees-aina rohkem raha ning võimalusi, ei jõua kõike kulutada, tuleb lastele ja lastelastele ka jätta nii, et nad keegi ei peaks töötama, kui just ei soovi.

[Külaline]

Pool elu on veel ees-aina rohkem raha ning võimalusi, ei jõua kõike kulutada, tuleb lastele ja lastelastele ka jätta nii, et nad keegi ei peaks töötama, kui just ei soovi.

Laupäevaöised unistused

[Külaline]

Aga võtame arutlusse tõdemuse. Vanem tunneb et tema pole eluga kuhugi jõudnud. Sest "elu tuli vahele".
Tema oma kogemuse pealt saab öelda takkajärgi et oleks pidanud rohkem õppima et saada parem amet ja nüüd ta pressib oma last, et ta ei teeks sama viga.
Kas see on nn oma täitumata unistustuste realiseerimine, või isiklikust kogemusest tulnud tarkus?
Seda oma täitumata unistustuste täitmist öeldakse halvustavas võtmes alati.

[Külaline]

Pool elu on veel ees-aina rohkem raha ning võimalusi, ei jõua kõike kulutada, tuleb lastele ja lastelastele ka jätta nii, et nad keegi ei peaks töötama, kui just ei soovi.

Laupäevaöised unistused

Imelik oled või? Ahjaa, sa oled sasorti inimene, et kui sul pole, ei saa teistel ka olla?

[Külaline]

Täpselt: mis mõte on üldse midagi kogeda, kui niikuinii ära sured?

No aga ca 70-80 aastat ilma toredate kogemusteta veeta ja lihtsalt igavleda - kas see on siis parem valik või?
Loomulikult üritan ikka elada nii, et endal huvitav oleks, kuniks elus olen.
Praegu olen soojal maal, väga mõnus ka lihtsalt olla, ujuda meres, maitsta võõraid toite, vaadata ilusat ja uhket loodust, tutvuda selle maa ajaloo ja kultuuriga.
Ei saa ju mõelda nii, et kuna ma kunagi tulevikus nagunii ära suren, siis mitte midagi lahedat teha pole elu jooksul mõtet
Istun toas ja ootan surma sünnist saadik?

Istungi, värisen ja nutan. Nii iga päev.

[Külaline]

Täpselt: mis mõte on üldse midagi kogeda, kui niikuinii ära sured?

No aga ca 70-80 aastat ilma toredate kogemusteta veeta ja lihtsalt igavleda - kas see on siis parem valik või?
Loomulikult üritan ikka elada nii, et endal huvitav oleks, kuniks elus olen.
Praegu olen soojal maal, väga mõnus ka lihtsalt olla, ujuda meres, maitsta võõraid toite, vaadata ilusat ja uhket loodust, tutvuda selle maa ajaloo ja kultuuriga.
Ei saa ju mõelda nii, et kuna ma kunagi tulevikus nagunii ära suren, siis mitte midagi lahedat teha pole elu jooksul mõtet
Istun toas ja ootan surma sünnist saadik?

Istungi, värisen ja nutan. Nii iga päev.

Ära muretse, küll see elu sul varsti lõpeb. Ise seda surma ju küsid, küll antakse kiiremini, kui vaja. Pole kunagi kuulnud inimesest, kes ei soovi elada, pidevalt ei soovi. Naljakas.

[Külaline]

No aga ca 70-80 aastat ilma toredate kogemusteta veeta ja lihtsalt igavleda - kas see on siis parem valik või?
Loomulikult üritan ikka elada nii, et endal huvitav oleks, kuniks elus olen.
Praegu olen soojal maal, väga mõnus ka lihtsalt olla, ujuda meres, maitsta võõraid toite, vaadata ilusat ja uhket loodust, tutvuda selle maa ajaloo ja kultuuriga.
Ei saa ju mõelda nii, et kuna ma kunagi tulevikus nagunii ära suren, siis mitte midagi lahedat teha pole elu jooksul mõtet
Istun toas ja ootan surma sünnist saadik?

Istungi, värisen ja nutan. Nii iga päev.

Ära muretse, küll see elu sul varsti lõpeb. Ise seda surma ju küsid, küll antakse kiiremini, kui vaja. Pole kunagi kuulnud inimesest, kes ei soovi elada, pidevalt ei soovi. Naljakas.

Minu jaoks on see ka natuke veider. Ehk äkki omamoodi tähelepanuvajadus, sellest koguaeg rääkida sellises võtmes, nagu see üks siin teeb.

[Külaline]

No aga ca 70-80 aastat ilma toredate kogemusteta veeta ja lihtsalt igavleda - kas see on siis parem valik või?
Loomulikult üritan ikka elada nii, et endal huvitav oleks, kuniks elus olen.
Praegu olen soojal maal, väga mõnus ka lihtsalt olla, ujuda meres, maitsta võõraid toite, vaadata ilusat ja uhket loodust, tutvuda selle maa ajaloo ja kultuuriga.
Ei saa ju mõelda nii, et kuna ma kunagi tulevikus nagunii ära suren, siis mitte midagi lahedat teha pole elu jooksul mõtet
Istun toas ja ootan surma sünnist saadik?

Istungi, värisen ja nutan. Nii iga päev.

Ära muretse, küll see elu sul varsti lõpeb. Ise seda surma ju küsid, küll antakse kiiremini, kui vaja. Pole kunagi kuulnud inimesest, kes ei soovi elada, pidevalt ei soovi. Naljakas.

Vastupidi ju: soovin elada, ei taha kunagi ära surra, ei taha vananeda. Need asjad tekitavad õudust ja paanikat. Käin ringi ja nutan ja inimesi vaadates kujutan neid ette kirstudes.

[Külaline]

Käin ringi ja nutan ja inimesi vaadates kujutan neid ette kirstudes.

Mul nii õnneks pole. Ma vaatan paare ja mõtlen, et kas nad ikka on armastav paar.

[Tolmukübe]

Mina nii ei mõtle, et kes on kes, aga naaber kunagi rääkis, et kui tema bussis sõidab, siis mõtleb, et kes tema kõrval istub. Mingit pidi realistlik mõtlemine. Naeratada oskab ju igaüks, ei sa tea, kes ta tegelikult on.

[Külaline]

Mina nii ei mõtle, et kes on kes, aga naaber kunagi rääkis, et kui tema bussis sõidab, siis mõtleb, et kes tema kõrval istub. Mingit pidi realistlik mõtlemine. Naeratada oskab ju igaüks, ei sa tea, kes ta tegelikult on.

Mida see spekuleerimine annab, kes on sinu kõrval istuv võõras inimene?