Toksiline kolleeg

[Ottotriin]

Solvumine on sinu isiklik valik. Kui sa ei solvu ega võta midagi südamesse, ei saa sind ka solvata.
Tean lihtsat külameest, kes ütleb ikka: "Mitte keegi pole ise nii hea, et mind solvata."

[Külaline]

Ka meil töö juures üks naisterahvas, kellele pole võimalik meele järele olla. Nt kui kutsuda ta koosolekul osalema, siis vastab, et tal ei ole aega, "keegi peab tööd ka tegema", te saate ilma minuta ka neid asju arutada jmt. Kui aga teda mitte kutsuda koosolekule, siis ütleb, et nojah, ega mind ei ole ju vaja kaasata, minuga ei ole ju vaja arutada, eks ole. Et kuidas siis käituda nii, et ta rahul oleks?

Miks te peate käituma nii, et ta rahul oleks? Tema rahulolek või rahulolematus on ta enda asi ja probleem.

[Külaline]

Solvumine on sinu isiklik valik. Kui sa ei solvu ega võta midagi südamesse, ei saa sind ka solvata.
Tean lihtsat külameest, kes ütleb ikka: "Mitte keegi pole ise nii hea, et mind solvata."

Absoluutselt nii ongi! Ma ei tea, miks laotakse miinuseid, kui mõni ütleb, et ta ei solvu kunagi. Päris jube oleks suhelda mingite solvujatega, jubedad energiavampiirid ja teeseldud ohvrid.

[Külaline]

Ka meil töö juures üks naisterahvas, kellele pole võimalik meele järele olla. Nt kui kutsuda ta koosolekul osalema, siis vastab, et tal ei ole aega, "keegi peab tööd ka tegema", te saate ilma minuta ka neid asju arutada jmt. Kui aga teda mitte kutsuda koosolekule, siis ütleb, et nojah, ega mind ei ole ju vaja kaasata, minuga ei ole ju vaja arutada, eks ole. Et kuidas siis käituda nii, et ta rahul oleks?

Miks te peate käituma nii, et ta rahul oleks? Tema rahulolek või rahulolematus on ta enda asi ja probleem.

Sest selline käitumine on ebakollegiaalne ja häiriv. Kõik tahaksid oma tööd ju hästi teha, mitte iga kord kuulda, et kõik on valesti, vahet pole, kas teed nii või naa.

[Külaline]

Ka meil töö juures üks naisterahvas, kellele pole võimalik meele järele olla. Nt kui kutsuda ta koosolekul osalema, siis vastab, et tal ei ole aega, "keegi peab tööd ka tegema", te saate ilma minuta ka neid asju arutada jmt. Kui aga teda mitte kutsuda koosolekule, siis ütleb, et nojah, ega mind ei ole ju vaja kaasata, minuga ei ole ju vaja arutada, eks ole. Et kuidas siis käituda nii, et ta rahul oleks?

Miks te peate käituma nii, et ta rahul oleks? Tema rahulolek või rahulolematus on ta enda asi ja probleem.

Sest selline käitumine on ebakollegiaalne ja häiriv. Kõik tahaksid oma tööd ju hästi teha, mitte iga kord kuulda, et kõik on valesti, vahet pole, kas teed nii või naa.

Siis öelgegi, et talle pole võimalik meele järgi olla ja vaadaku ise, kas tuleb või ei. Kõige rumalam oleks hakata talle meele järgi olema, viga on ju temas.

[Külaline]

Siis öelgegi, et talle pole võimalik meele järgi olla ja vaadaku ise, kas tuleb või ei. Kõige rumalam oleks hakata talle meele järgi olema, viga on ju temas.

Sa ei saa ikka aru. Keegi ei ütle talle midagi, saadame lihtsalt koosolekukutse ja pärast siis kuuleme kas üht või teist kommentaari temalt. Kõik saavad ju aru, et viga on temas, lihtsalt tõin näite toksilisest kolleegist.

[Külaline]

Siis öelgegi, et talle pole võimalik meele järgi olla ja vaadaku ise, kas tuleb või ei. Kõige rumalam oleks hakata talle meele järgi olema, viga on ju temas.

Sa ei saa ikka aru. Keegi ei ütle talle midagi, saadame lihtsalt koosolekukutse ja pärast siis kuuleme kas üht või teist kommentaari temalt. Kõik saavad ju aru, et viga on temas, lihtsalt tõin näite toksilisest kolleegist.

Saan väga hästi aru, selles viga ongi, et keegi talle midagi ei ütle. Kui tuleb mingi kommentaar, tuleb sellele vastata, et vahet pole, kuidas teeme, sa pole ju nagunii iial rahul. Keerad selja ja lähed edasi.

[Külaline]

Saan aru, et solvumine on solvuja enda asi. Aga kas siis ühel inimesel on õigust koguaeg teisi kritiseerida ja halvasti nähvata.

[Külaline]

Saan aru, et solvumine on solvuja enda asi. Aga kas siis ühel inimesel on õigust koguaeg teisi kritiseerida ja halvasti nähvata.

Minu arust ka ei ole mingit õigust. Lihtsam on tõesti ohvrit süüdistada, et ära siis solvu, mis sellest, et sind kiusatakse ja mõnitatakse. Ega patja tõesti nutma ei hakka, aga ebameeldiv on see ikkagi kõigi jaoks. Kas kiusatavale lapsele ütled ka, et ära tee välja, ära solvu, las see kiusaja möllab.

[Külaline]

Saan aru, et solvumine on solvuja enda asi. Aga kas siis ühel inimesel on õigust koguaeg teisi kritiseerida ja halvasti nähvata.

Minu arust ka ei ole mingit õigust. Lihtsam on tõesti ohvrit süüdistada, et ära siis solvu, mis sellest, et sind kiusatakse ja mõnitatakse. Ega patja tõesti nutma ei hakka, aga ebameeldiv on see ikkagi kõigi jaoks. Kas kiusatavale lapsele ütled ka, et ära tee välja, ära solvu, las see kiusaja möllab.

Varem küll öeldi. Teadmisega või usuga, et kui välja ei tee, kaotab ta huvi kiusta. Ja öeldi veel julgustusena mitte kiusajast välja tegema ja endale paksu naha kasvatamise soovitusena. Et mõttega, see nagu ainus mida saad enda heaks teha, sest kas on võimalik teist muuta.

[Külaline]

Saan aru, et solvumine on solvuja enda asi. Aga kas siis ühel inimesel on õigust koguaeg teisi kritiseerida ja halvasti nähvata.

Minu arust ka ei ole mingit õigust. Lihtsam on tõesti ohvrit süüdistada, et ära siis solvu, mis sellest, et sind kiusatakse ja mõnitatakse. Ega patja tõesti nutma ei hakka, aga ebameeldiv on see ikkagi kõigi jaoks. Kas kiusatavale lapsele ütled ka, et ära tee välja, ära solvu, las see kiusaja möllab.

Absoluutselt. Selle asemel, et solvuda, parem vihasta ja anna tagasi. Solvumine toimub enda sees, see ei tee mingit kasu.

[Külaline]

Saan aru, et solvumine on solvuja enda asi. Aga kas siis ühel inimesel on õigust koguaeg teisi kritiseerida ja halvasti nähvata.

Ei, ei ole õigust. Samas ei saa teised seda kuidagi takistada, kui ta soovib nii teha.

Mida sa teed? Teibid tal suu kinni? Annad talle peksa? Kaebad ta kohtusse? See ei anna sulle midagi.

Tavaliselt sellised inimesed ootavad reaktsiooni. Kui seda ei tule või on näha, et teine inimene suhtub tema solvangutesse stiilis, et koerad hauguvad, karavan liigub ikka edasi, jääb ta vait või, mis kahjuks kurvem variant, hakkab uusi ohvreid otsima.

[Külaline]

võibolla on tal lihtsalt selline suhtlusstiil? Või keerulisem huumorimeel?
Olen töötanud kollektiivis, kus väga palju üksteist tögati ja ei tulnud mõttessegi solvuda. Andsime samaga vastu.

Aga ehk aitab, kui lihtsalt ütled talle - sinu ütlemine tegi mulle haiget. Olen tundlikku tüüpi ja õrna närvikavaga.

[Külaline]

Aga ehk aitab, kui lihtsalt ütled talle - sinu ütlemine tegi mulle haiget. Olen tundlikku tüüpi ja õrna närvikavaga.

Miks sa vastutuse kiusatava peale lükkad? Kolleegi ebaviisakas käitumine on ikka tema enda probleem. Selleks ei pea olema tundlik ja õrna närvikavaga, et selline asi häiriks.

[Külaline]

Tööl on kolleeg, kes pidevalt nähvab või solvab. Samas ta ise ei saa aru, et ta midagi valesti ütleb. Kui keegi julgeb talle endale midagi halvasti öelda, siis on solvunud. Tegemist 35 aastase vallalise naisterahvaga.
On kellelgi taoline olukord olnud või kuidas sellist üldse paika panna. Juba täiesti vastik on tema pärast tööl käia.

Kui midagi ebameeldivat ütleb, küsi, miks ta normaalselt ei suuda suhelda? Kui ta ei saa ise aru, tuleb talle öelda, et ta käitumine pole viisakas.

[Külaline]

Ka meil töö juures üks naisterahvas, kellele pole võimalik meele järele olla. Nt kui kutsuda ta koosolekul osalema, siis vastab, et tal ei ole aega, "keegi peab tööd ka tegema", te saate ilma minuta ka neid asju arutada jmt. Kui aga teda mitte kutsuda koosolekule, siis ütleb, et nojah, ega mind ei ole ju vaja kaasata, minuga ei ole ju vaja arutada, eks ole. Et kuidas siis käituda nii, et ta rahul oleks?

Ma soovitan ta alati koosolekule kutsuda. Kui vastab et keegi peab tööd ka tegema, siis öelda, et kindlasti on sul oma seisukoht asjades ja tahate seda teada.
Ei maksa öelda, et pärast hakkad sa targutama et sind ei kutsutud või tehti halbu otsuseid.
Muidugi võib juhtuda, et ta koosolekul ütleb küll mida arvab, aga nendega ei arvestata või leitakse et pole head. Siis muidugi saab ta öelda et ah mis ma tulen, te naguniii ei arvesta mu arvamustega . Ja saab jälle arvustada teiste otsuseid. Siis saab öelda et me ühiselt arutasime ja valisime parima otsutse.

[Külaline]

Vahel ei olegi asi solvsmises vaid solvumises.
Teine teeb oma arust nalja.või must huumor. Aga sa pole musta huumori lainel. Ei mõista sarkasmi ja irooniat. See teeb hoopis haiget.

Võõras inimene ei peagi nende naljadest aru saama. Ma saan aru, kui lähedased omavahel tögavad.

[Külaline]

No aga toon näite, kas teie arust on see viisakas. Mul on nahahaigus rosaatsea ja see lööb ka vahel silmadesse, silmad on punased. Tuulega ja külmaga läheb nina punaseks. Ma olen seda oma kolleegile mitmeid kordi selgitanud. Aga jälle, ta iga kord ülteb mulle: issand kui punased su silmad on, issand, sa näed välja nagu päkapikk selle punase ninaga. Miks peab seda iga kord ütlema? Muidugi ütleb ta ka seda, et oi, sa näed täna nii halb välja, kas midagi juhtus? Midagi ei juhtunud, ma olengi selline. Mis ma teen siis tema arust? Ma tean, kui mu silmad on punased, väga ebamugav on nendega olla, aga see ei allu ravile. Miks peab seda iga kord ültema ja nina alla hõõruma? Mina ei ütle selliseid asju inimestele. Kas peaks ka iga päev hüüatama, et issand, sul on need kleebitud ripsmed täitsa ära kukkunud, näed välja nagu haige jänes. Oi issand, oled vist täna vähem värvi pannud, kuidagi väga inetu näed välja. Oi, minu arust on see miniseelik sinu paksude jalgadega ikka liig. Kas peaks nii kilkama päevad otsa? Minu arust on see ebaviisakas.

[Külaline]

No aga toon näite, kas teie arust on see viisakas. Mul on nahahaigus rosaatsea ja see lööb ka vahel silmadesse, silmad on punased. Tuulega ja külmaga läheb nina punaseks. Ma olen seda oma kolleegile mitmeid kordi selgitanud. Aga jälle, ta iga kord ülteb mulle: issand kui punased su silmad on, issand, sa näed välja nagu päkapikk selle punase ninaga. Miks peab seda iga kord ütlema? Muidugi ütleb ta ka seda, et oi, sa näed täna nii halb välja, kas midagi juhtus? Midagi ei juhtunud, ma olengi selline. Mis ma teen siis tema arust? Ma tean, kui mu silmad on punased, väga ebamugav on nendega olla, aga see ei allu ravile. Miks peab seda iga kord ültema ja nina alla hõõruma? Mina ei ütle selliseid asju inimestele. Kas peaks ka iga päev hüüatama, et issand, sul on need kleebitud ripsmed täitsa ära kukkunud, näed välja nagu haige jänes. Oi issand, oled vist täna vähem värvi pannud, kuidagi väga inetu näed välja. Oi, minu arust on see miniseelik sinu paksude jalgadega ikka liig. Kas peaks nii kilkama päevad otsa? Minu arust on see ebaviisakas.

Aga proovi vastu öelda, vaata kuidas ta siis käitub? Minu kolleeg kommenteerib ka teiste välimust. Samas kui keegi julgeb talle vastu öelda tema enda välimuse kohta, siis on väga häiritud. Arvan, et tegemist on madala enesehinnangu ja mõne isiksusehäirega.

[Külaline]

Suure tõenäosusega on tal mõni isiksusehäire.