Toksiline kolleeg

[Külaline]

Tööl on kolleeg, kes pidevalt nähvab või solvab. Samas ta ise ei saa aru, et ta midagi valesti ütleb. Kui keegi julgeb talle endale midagi halvasti öelda, siis on solvunud. Tegemist 35 aastase vallalise naisterahvaga.
On kellelgi taoline olukord olnud või kuidas sellist üldse paika panna. Juba täiesti vastik on tema pärast tööl käia.

[Külaline]

Tööl on kolleeg, kes pidevalt nähvab või solvab. Samas ta ise ei saa aru, et ta midagi valesti ütleb. Kui keegi julgeb talle endale midagi halvasti öelda, siis on solvunud. Tegemist 35 aastase vallalise naisterahvaga.
On kellelgi taoline olukord olnud või kuidas sellist üldse paika panna. Juba täiesti vastik on tema pärast tööl käia.

Pole vaja igasugustega suhelda. Kui käituda ei oska, istub edaspidi üksi. Kui küsib, miks temaga ei räägi, tuleb vastata, et ta ei käitu viisakalt.

[Külaline]

Ei ole mingit imenippi, kuidas teist paika panna. Võibolla endal tekib mingi parem tunne, et voh - ma ei ole möku, aga teist see reeglina ei muuda.
Täiskasvanud inimest on raske ümber kasvatada, kui ta ise aru ei saa, et ta on ebameeldiv või tahabki ebameeldiv olla, siis ta ei muutu.

Ega palju muud teha pole, kui viia suhtlus miinimumini. Kuidas seda täpselt teha, oleneb sellest, mis töö. Kui töö toimub näit. kabinettides, siis paluda ülemusel (põhjendusega, et ei sobi selle inimese käitumine ja suhtlusstiil), ennast selle töötajaga ühte kabinetti mitte paigutada jne.

[Külaline]

Las ta siis solvub. Mida rohkem talle vastu ütlev, seda solvunum on omaette ja äkki siis jätab inimesed ka rahule.

[Külaline]

Tööl on kolleeg, kes pidevalt nähvab või solvab. Samas ta ise ei saa aru, et ta midagi valesti ütleb. Kui keegi julgeb talle endale midagi halvasti öelda, siis on solvunud. Tegemist 35 aastase vallalise naisterahvaga.

Kuidas puutub siia inimese perekonnaseis ja vanus?

[Egalitaar]

Tööl on kolleeg, kes pidevalt nähvab või solvab. Samas ta ise ei saa aru, et ta midagi valesti ütleb. Kui keegi julgeb talle endale midagi halvasti öelda, siis on solvunud. Tegemist 35 aastase vallalise naisterahvaga.
On kellelgi taoline olukord olnud või kuidas sellist üldse paika panna. Juba täiesti vastik on tema pärast tööl käia.

On olnud, küll ammu, väga noor mees olin, aga tänaseni teeb haiget. Väikene ülemus (need on kõige hullemad!) , keskeas üksikema. Oskas ikka haiget teha, teinekord ka labaselt. Kui isa seenemürgitusega erakorralisse sattus ja pidin ruttu vaatama minema, siis küsis muigega: "Kas alkoholimürgitus?" . Sulgesin silmad, pöörasin ringi, ja läksin vaikides ära. Kui ta mees oleks olnud... Loodan, et tal on põrgus oma koht valmis.

Sellised inimesed on siis meie keskel.

Tänaseni ei tea mis tema viha ja vaenu põhjustas. Ema töötas samas asutuses, ju midagi kääris...

[Külaline]

Eks selliseid leidu kõikjal meie keskel. Ja ei teagi, mida oleks selliste puhul õigem teha, kas reageerida või ignoreerida.
Enda kogemused siiski sellised, et ignoreerimine valab vaid õli tulle, tekitab hasardi vaadata kohe põnevusega, et kui kaua teine kannatada suudab enne kui plahvatab. Ja siis jääd nagunii ise süüdi.

Olen näinud situatsioone, kus konkreetne tagasiside teise inimese käitumisele paneb natukene mõtlema ka. Paljud ei annagi endale aru, et nende kõnepruuk ei ole teistele vastuvõetav, enda meelest on nad vaimukad. Nad ei teagi, kui keegi ei ütle. Seega minu soovitus on ikkagi vähemalt püüda inimesele ausat tagasisidet anda, ja kui ta aru ei saa, alles siis vaadata edasi.

Tööl kolleegiga on ses mõttes kehv lugu, et temaga peab kokku puutuma ja suhtlema. Sina võid teda omalt pool eirata palju tahad, kuid endiselt võib ta sulle koridoris vastu tulles miskit nähvata või koosolekul sinu kohta mingi kohatu mõnituse õhku visata. Ja siis tuleb sul jälle see lihtsalt alla neelata, mis pole ka päris jätkusuutlik. Võid proovida paluda ülemusel viia end üle teise osakonda või küsida sellist töölõiku, kus sa temaga võimalikult vähe kokku puutud, aga täiesti vältida kolleegi ei saa.

[Külaline]

No mul on tööl mu enda parim sõbranna, kes aeg-ajalt minu kohta mõne märkuse viskab. No näiteks on mul suht vilets mälu - tema kommentaarid pole otseselt pahatahtlikult mõeldud, aga umbes nii, et no sa nagunii ei mäleta.... Minu jaoks on natuke häiriv. Juba ammu võtan hoogu, et sellest temaga rääkida, aga seni olen alla neelanud ja edasi lükanud.

[Külaline]

Mul on kolleeg, ukrainlane. Tema nn "naljad" on minu jaoks üsna ebaviisakad. Näiteks on mul töökaardi peal vana pilt, kus olin veidi paksem, nüüd olen sale. Ja iga kord, kui ta seda kaarti näeb, jälle naerab suure häälega, et issand, sa näed siin välja nagu hamster, suured põsed (näiteb kätega ja ajab põsed punni), kohe tükk aega naerab valju häälega. Mingi viis korda juba naernud seda kaarti. Kusjuures ise on palju paksem, kui mina sel ajal olin. Aga ennast peab meeletuks kaunitariks, imetleb ennast peegli ees ja kannab ultraminisid, kuigi jalad on nagu puupakud.

[Külaline]

Ma olen üles kasvanud nende naljadega. Ma oskan seda kunsti väga hästi ise.
Kolleegile võib öelda - jaa, ma olen sel pildil sama paks kui sina, ma kaalusin siin u 80, nagu sinagi.
Alkomürgistusega kahtlustajale- jaa, sul vastus alati omast käest teada.

Muidugi ütle vastu. Ta peabki solvuma, et mõista. Kui ta ei saa solvuda, siis on tal vaid lõbus.

[Külaline]

Ma olen üles kasvanud nende naljadega. Ma oskan seda kunsti väga hästi ise.
Kolleegile võib öelda - jaa, ma olen sel pildil sama paks kui sina, ma kaalusin siin u 80, nagu sinagi.
Alkomürgistusega kahtlustajale- jaa, sul vastus alati omast käest teada.

Muidugi ütle vastu. Ta peabki solvuma, et mõista. Kui ta ei saa solvuda, siis on tal vaid lõbus.

Kahjuks on tihti nii, et tabav vastus ei tule kohe keelele. Pärast mõtled küll, et oleks pidanud ütlema seda teist, aga hiljem õiendama minna on ka nadi.

[Külaline]

Kahjuks on tihti nii, et tabav vastus ei tule kohe keelele. Pärast mõtled küll, et oleks pidanud ütlema seda teist, aga hiljem õiendama minna on ka nadi.

* Seda JA teist.

[Külaline]

Ma olen üles kasvanud nende naljadega. Ma oskan seda kunsti väga hästi ise.
Kolleegile võib öelda - jaa, ma olen sel pildil sama paks kui sina, ma kaalusin siin u 80, nagu sinagi.
Alkomürgistusega kahtlustajale- jaa, sul vastus alati omast käest teada.

Muidugi ütle vastu. Ta peabki solvuma, et mõista. Kui ta ei saa solvuda, siis on tal vaid lõbus.

Ükskord ma ütlesin sellele ukrainlasele, et sul on praegu samasugused põsed, et kas ma peaks iga päev naerma, kui sind näen? Solvus küll, aga järgmisel korral jälle naeris samamoodi edasi, siis oli juba meelest läinud.

[Külaline]

Personaliosakonnale teada anda.

[Külaline]

Ma olen üles kasvanud nende naljadega. Ma oskan seda kunsti väga hästi ise.
Kolleegile võib öelda - jaa, ma olen sel pildil sama paks kui sina, ma kaalusin siin u 80, nagu sinagi.
Alkomürgistusega kahtlustajale- jaa, sul vastus alati omast käest teada.

Muidugi ütle vastu. Ta peabki solvuma, et mõista. Kui ta ei saa solvuda, siis on tal vaid lõbus.

Olen nõus. Me mõistame ainult siis, kui peame ise midagi kogema. Ja kui ära unustab ja jälle solvab, tuleb vastu solvata. Ega siin muud abi polegi. Samas, seda oskust solvata peab vist ikka treenima ka. Osal tagasihoidlikumatel inimestel seda oskust pole ja jääbki esimese hooga jahmunult vaatama, hiljem aga on hetk juba möödas.

[Tolmukübe]

Mis vabandus see on, et hiljem on hetk juba möödas. Tuleb järgmine hetk. Solvata kiusajat jõuad alati, hakkad lambist nt ta kingade kallal ilkuma millalgi, suvalisel ajal, ongi "hetk" saabunud. Võib ju ise initsiatiivi näidata, selle asemel, et oodata, millal ta mulle ütleb, et oi, küll ma alles siis ütlen vastu midagi. Ainult et igal inimesel ei ole sellist iseloomu, eks siis tuleb kasvatada, et enda eest seista niimoodi.

[Külaline]

Vahel ei olegi asi solvsmises vaid solvumises.
Teine teeb oma arust nalja.või must huumor. Aga sa pole musta huumori lainel. Ei mõista sarkasmi ja irooniat. See teeb hoopis haiget.

[Külaline]

Mul on jube lihtne elu-ma nimelt ei solvu kunagi. Proovige ka!

[Külaline]

Kuidas te saate solvuda? Kui teie kohta öeldu on tõsi, siis on ju tõsi ja keegi ei valeta. Kui vale, siis on nagunii ükskõik.

[Külaline]

Ka meil töö juures üks naisterahvas, kellele pole võimalik meele järele olla. Nt kui kutsuda ta koosolekul osalema, siis vastab, et tal ei ole aega, "keegi peab tööd ka tegema", te saate ilma minuta ka neid asju arutada jmt. Kui aga teda mitte kutsuda koosolekule, siis ütleb, et nojah, ega mind ei ole ju vaja kaasata, minuga ei ole ju vaja arutada, eks ole. Et kuidas siis käituda nii, et ta rahul oleks?